Farage europarlamendis - pöörata tähelepanu sõnumile ja kuupäevadele. Ei saa öelda, et tegelikud sündmused oleks saanud tulla poliitikutele üllatusena.

Võlakriis 47. nädalal

21. kuni 27. november 2011. aasta

Nädal algas võlakriisi lahendamise osas küllalt vaikselt: mingeid uusi plaane avalikkuse ette ei jõudnud. Itaalia uue peaministri tegevusele saab panuse panna vaid väga naiivne inimene.

Kolmapäeval tuli šokk: Saksamaal jäi müümata 35% pakutud võlakirjadest. Ühelt poolt võib öelda, et turgude usaldus kõigub ka Saksamaa vastu. Der Spiegel kirjutas enne võlakirjade müüki järgnevat. Samas ei saa müügi ebaõnnestumist panna tervenisti ka selle süüks. Ilmselt nägid Saksamaa rahanduse juhid, et muud võlakirjad odavnesid, Saksamaa omad kallinesid ning sellest tulenevalt prooviti müüa oma võlakirju liiga kallilt. See, et Euroopa suurima riigi spetsialistid nii eksisid, näitab, et turg on väga ebakindel.

Nädala teiseks "saavutuseks" on suured probleemid mitte-euroriikides: Ungari palus rahvusvahelist abi ja sealt tahavad lahkuda suured rahvusvahelised pangad, hooti muutus kapitali väljavool Venemaalt päris aktiivseks. Kuidas läheb sellesse teemasse väide, et probleemid on vaid eurot kasutatavatel riikidel?

Nädala lõpus levivad kuuldused, et Saksamaa ja Prantsusmaa proovivad eurotsooni toimimises uute kokkulepete sõlmimiseni jõuda. Küsimus on selles, et praegu nö. "maja põleb, praegu on natuke vale aeg seda värvida".
Olukorrra stabiliseerimise suunas on kuuldus, et IMF plaanib ca poole triljoniga Itaaliat aidata, tuues selle projekti taha euroalast laiema ringi. Küsimus jääb aga ka selle lahenduse puhul: kes maksab kinni juba kadunud raha?

NÄDALA VIITED (vabandage, et nad vahepeal on puudunud):

• BBC võlagraafik, millelt on hea graafiliselt vaadata, kes kellele ja palju võlga on.
• Euroopa alakapitaliseeritud pangad.
• CNBC: Kas Saksamaa on hädas?
• CNBC: Saksamaa ja Prantsusmaa proovivad remontida eurotsooni.
• Talouselämä: Jälle üks surnult sündinud päästeplaan, seekord IMF-lt

Võlakriis 46. nädalal

14. kuni 20. november 2011

Alles pühapäeval olid kõik innustunud uuest Itaalia valitsusest, teist Super-Mariot (uus Itaalia peaminister Mario Monti) kiideti taevasse. Esmaspäev tõi turud tagasi reaalsusesse - Itaalia võlakirjade müügil pidi riik maksma laenu eest pea protsendi jagu rohkem kui eelmine kord.
Nädala esimene pool püsis veel suhteliselt neutraalsena, kuid teisel poolel ründas jälle pessimism. Järjest rohkem on hääli, et Lõuna-Euroopa ei suuda kuidagi hakkama saada turul tegutsedes. Siin ei aita, kui meedia poolt meeste nime ette "super" panna.  Muideks, see õige Super-Mario oli torumees - nendest oskustest jääb praeguse kriisi puhul ilmselt väheks.
Nädala lõpu poole liikus info, et EKP plaanib kulutada ca 20 miljardit eurot (EKP sissemakstud kapital on seejuures ca 10 miljardit eurot) iga nädal, et võlakirjaturgusid natukenegi tasakaalus hoida. Järjest rohkem jõutakse arusaamisele, et lahenduse jaoks on vaja mingit tsentraalset finantseerimist - on see siis EKP lisalaenud või eurovõlakirjad. Esmaspäeval oli Soome televisioonis saade MOT (need saated tulevad vähemalt tekstina ka YLE veebis paarinädalase viivitusega saadavaks), milles toodi välja huvitav nüanss - keskpank on laenu andjana halvas positsioonis, kuna see ei saa riikidele eriti tingimusi seada. Küll saaksid seda aga teised valitsused. See praegune pea liiva alla peitmine Saksamaa poolt on kergelt imelik - ühelt poolt aetakse nagu seda joont, et kõik peaksid oma kohustustega ise hakkama saama, kuid teisalt käib varjatult lõunariikide finantseerimine ilma konkreetsete tingimusteta. EKP juhtide juttusid, et tuleks nii või naa teha, ei saa lugeda konkreetseteks tingimusteks, vaid on ikka töö avalikkusele meedias ja oma tagala kindlustamine.

Võlakriis 45. nädalal

7. kuni 13. november 2011

Nädalat iseloomustab suur ebakindlus, mille käigus turud on kahe aktuaalsema probleemmaa - Kreeka ja Itaalia - valitsuste suhtes väga kriitiliselt meelestatud.  Nädala lõpuks jõutaksegi olukorda, kus mõlemas riigis vahetub valitsus. On imelik, et sellest nii palju loodetakse. Loomulikult on hea "uus luud", kes veel äkki asju nii vana poliitiku kombel ei vaata, kuid jõujooned on ikkagi paigas poliitiliste jõudude esindatusega parlamentides. Seega suuremaks optimismiks pole põhjust.
USA väärtpaberiturud "seedivad" oktoobrikuu järsku tõusu. See on peale sellist liikumist loomulik, kuid tuleviku suunda ei suuda keegi täpselt ennustada. Kas jätkub tõus USA kergelt positiivsete uudiste toel või saavad Euroopa probleemid võidu.

Võlakriis 44. nädalal

31. oktoober kuni 6. november

Eelmine nädal lõppes optimistlikus meeleolus - oli ju avalikuks tehtud "kõikehõlmav" plaan võlakriisi võitmiseks. Mis küll kahjuks endas midagi konkreetset ei sisaldanud.
See nädal algas Kreeka peaministri avaldusega, et Euroopa abi pannakse rahvahääletusele. Muud Euroopa riigijuhid olid "üllatunud" ja väga pahased. Hiljem hakkas selguma pehmem versioon, et rahvahääletusele taheti ikkagi panna euroalasse kuulumine. Mingil imelikul põhjusel (eks ikka pankade sosistatud nõuannete tõttu) olid suurriikide juhid ka selle peale tigedad.
Nädala lõpus jõudsid Kreeka peaminister ja opositsioon kokkuleppele valitsuspõhja laiendamisest ja ka selles, et uuele abile "jah" öeldakse.

Võlakriis 43. nädalal

24. kuni 30. oktoober

Selle nädala keskel avaldati siis peale esmast edasilükkamist Euroopa riigijuhtide kava võlakriisiga võitlemiseks. Nagu ka enne oli prognoositav (võib lugeda meie Facebooki postitust päev enne riigijuhtide avaldusi), ei tulnud mitte mingeid konkreetseid otsuseid. Olid vaid üldised loosungid ja kavatsus EFSF-i raha võimendusega kasutada. Kuidagi ei jõua riigijuhtidele kohale, et kabinetis pastakaga ei looda rikkust ja ei maksta võlgu.