19. kuni 25. detsember 2011
Nädal algas taustal liikuvate uudistega, et Euroopa rahandusministrid ei saa kokkuleppele, kuidas üldkogul lubatud asju teoks teha. Üritati maha lihvida nurki, millega kõik nõus polnud. Üks teema oli meie põhjanaabri vastuseis konsensuslikust otsustamisprotsessist loobumisele ESM-i raames.
Teisipäevast kihutasid turud üles - eks arvestati seda, mis tulema pidi! Kolmapäeval tuli siis uudis, et EKP andis pea pool triljonit eurot (see on ühe keskmise eluea jagu eesti riigieelarvet) laenu pankadele uue finantseerimisprojeti (LTRO) raames. Seda seekord. Järgmine raha jagamine on plaanitud veebruaris. Need summad on meeletult suured - olles juba mitmetes kümnetes protsentides Euroopa suurte võlgnike võlgadest.
Loomulikult avaldavad nii suured rahahulgad mõju kõigile finantsturgudele. Aktsiaturud said oma iga-aastase Jõuluralli. Selliste meetodite kasutamine, lisaks veel nii ruttu peale seda, kui alles 2 nädalat tagasi üritas EKP enne valitsuste kokkusaamist mõjutada kõiki kokkuhoiule, näitab ainult ühte: olukord oli ikka väga kriitiline. Paljud analüütikud ongi hinnanud nii suurt laenuvõtmist pankade poolt märgiks nende väga halvast likviidsusest. Seda ei maksa muidugi nii võtta, sest lisaks kergele saadavusele on laen ka odav (1% intressi aastas) - seega pankadel on ilmselt mõistlik muid finantseerimiallikaid LTRO vastu ringi vahetada.
Mida arvata siis sellisest lisaraha andmisest?
Ühelt poolt on selline skeem parem, kui riigivõlakirjade ostmine EKP poolt. Lisaks sellele, et see ei riku juriidiliselt EKP tegevuspõhimõtet, mis keelab sel laenata riikidele, ei võta selline protsess ka otseselt riigivõlakirjade kahjumeid EKP (st. maksumaksja) kanda. Vähemalt ideaalis pannakse mõtlemine selle üle, mida rahaga teha, pankadele. Lisaks riikide võlgade finantseerimisele muudab see kindlasti kergemaks ettevõtete ja eraisikute finantseerimise. See kõik stimuleerib juba langema hakanud Euroopa majandust. Samas pumbatakse sellise protsessi käigus meeletu summa raha finantssüsteemi. Selle tagasisaamine on problemaatiline. Praegu on programmi kestvuseks 3 aastat. Kui see raha 3 aasta pärast lihtsalt tagasi võtta järgneks finantskrahh.
See ongi selle projekti nõrkus: ühelt poolt võtab see võlglasriikidelt surve kulusid kärpida (Itaaliast tuli juba see nädal selline avaldus), teiseks ei paranda see haigust ennast, vaid lükkab tõe momenti vaid edasi. Vähemalt teoreetiliselt on võimalik mõelda välja skeeme, kus reegleid saaks järk-järgult karmistada ja viia õigesse suunda, kuid olemasolevas poliitilises süsteemis ei ole see võimalik.
Nädala uudiste seas oli veel ka ühe investeerimisfondi ähvardus minna kohtusse vastukaaluks nõudele liiga palju Kreeka võlakirjadest "vabatahtlikult" maha kanda. See on ilmselt vaid surve avaldamine läbirääkimistel, kuid mingi stsenaariumi puhul võib ka vallandada Kreeka CDS-de väljamaksmise. Seda on Euroopa poliitikud püüdnud igati vältida.
NÄDALA VIITED:
WSJ: ECB Calls for Bids in New Refinancing Operation
LTRO makroökonoomilistest mõjudest
24 detsember 2011
19 detsember 2011
Võlakriis 50. nädalal
12. kuni 18. detsember 2011
Nädala algul levis turgudel arvamus, et Euroopa kokkulepped midagi väga palju ei andnud: ei tulnud otsust, et EKP ostaks piiramatult võlakirju, pankade ja eelarvete regulatsioone peetakse veel kauges tulevikus tekkivateks, kahtlused on, kuidas nad üldse bürokraatia sees rakenduvad.
ESM-i kogu otsustusprojekti kvalifitseeritud häälteenamusele viimine tekitab ka probleeme, näiteks Soome ähvardab sellisel juhul päästefondist päris eemale jääda.
Kaks esimest päeva maailma finantsturud langesidki: S&P langes ühelt toetuse/vastupanu tasemelt alla järgmisele, raha põgenes USA võlakirjadesse (tootlus liikus nädala jooksul rohkemalt kui 2% 1,85%-ni).
Nädala jooksul liikus juttudena, lihtsameelse Prantsuse presidendi poolt ka väljaöelduna idee, et EKP poolt pankadele antavat likviidusabi saaks ja peaks kasutama hädas riikide võlakirjade ostmiseks.
Selle pakade poolt võlakirjade ostmisega on nagu on - ühelt poolt ei trüki EKP tühjast raha ja ei paiska seda turule (pangad peavad ju oma võlad tagasi maksma), teisalt tekitab odav saadud raha kiusatust selle eest suure tootlusega võlakirju osta ja sellega asjatuid riske võtta. Lühiajaliselt on selline samm kindlasti turul likviidsust tekitav, kuid pikaajaliselt tekitab lisariske rahasüsteemi. Mõistlik oleks Euroopas hakata mõtlema selle peale, kuidas tulevikus finantsasutuste riikide võlairjadest sõltuvust vähendada. Selleks peaks ilmselt muutma regulatsioone. Hetkel tekitaks sellistest muutustest rääkimine (isegi mitmeaastases perspektiivis) päris suure kaose. Mõistus aga ütleb, et ülevõlgnenud süsteemi ei saa pikaajalises perspektiivis parandada sinna raha juurde pannes. Pikemaaajlises perspektiivis on ohtlik isegi USA võlakirjadesse raha panemine (EKP likviidsusabi ja hetkel odavate USA 10-aastaste võlakirjade intressi vahe on ju tervelt 1%. See tekitab kiusatust suurte summadega teenida.
NÄDALA VIIDE:
Mario Draghi intervjuu Financial Times'ile
Nädala algul levis turgudel arvamus, et Euroopa kokkulepped midagi väga palju ei andnud: ei tulnud otsust, et EKP ostaks piiramatult võlakirju, pankade ja eelarvete regulatsioone peetakse veel kauges tulevikus tekkivateks, kahtlused on, kuidas nad üldse bürokraatia sees rakenduvad.
ESM-i kogu otsustusprojekti kvalifitseeritud häälteenamusele viimine tekitab ka probleeme, näiteks Soome ähvardab sellisel juhul päästefondist päris eemale jääda.
Kaks esimest päeva maailma finantsturud langesidki: S&P langes ühelt toetuse/vastupanu tasemelt alla järgmisele, raha põgenes USA võlakirjadesse (tootlus liikus nädala jooksul rohkemalt kui 2% 1,85%-ni).
Nädala jooksul liikus juttudena, lihtsameelse Prantsuse presidendi poolt ka väljaöelduna idee, et EKP poolt pankadele antavat likviidusabi saaks ja peaks kasutama hädas riikide võlakirjade ostmiseks.
Selle pakade poolt võlakirjade ostmisega on nagu on - ühelt poolt ei trüki EKP tühjast raha ja ei paiska seda turule (pangad peavad ju oma võlad tagasi maksma), teisalt tekitab odav saadud raha kiusatust selle eest suure tootlusega võlakirju osta ja sellega asjatuid riske võtta. Lühiajaliselt on selline samm kindlasti turul likviidsust tekitav, kuid pikaajaliselt tekitab lisariske rahasüsteemi. Mõistlik oleks Euroopas hakata mõtlema selle peale, kuidas tulevikus finantsasutuste riikide võlairjadest sõltuvust vähendada. Selleks peaks ilmselt muutma regulatsioone. Hetkel tekitaks sellistest muutustest rääkimine (isegi mitmeaastases perspektiivis) päris suure kaose. Mõistus aga ütleb, et ülevõlgnenud süsteemi ei saa pikaajalises perspektiivis parandada sinna raha juurde pannes. Pikemaaajlises perspektiivis on ohtlik isegi USA võlakirjadesse raha panemine (EKP likviidsusabi ja hetkel odavate USA 10-aastaste võlakirjade intressi vahe on ju tervelt 1%. See tekitab kiusatust suurte summadega teenida.
NÄDALA VIIDE:
Mario Draghi intervjuu Financial Times'ile
12 detsember 2011
Võlakriis 49. nädalal
5. kuni 11. detsember
Nädala esimene pool möödus Saksa-Prantsuse omavahelise eeltöö kuulujuttude mõjus. Turud eriti suuri muutusi ei teinud.
Neljapäeval tuli siis “suur pauk” EKP poolt. Kui meedia oli juba pikka aega rääkinud, et tuleb nn. “Big Bazooka”, ehk suur relv, mis pöörab võlakirjaturud ringi, siis nüüd ütles EKP, et massilist võlakirjade toetusostu turgudelt ei tule. See ei vasta EKP tegevuse regulatsioonidele. Öeldi välja ka, et ei kavatseta kasutada mingeid JOKK-skeeme, mille puhul tehniliselt oleks nagu regulatsiooni nõuded täidetud, kuid samas toimuks tegevus ikkagi reeglite mõtte vastaselt.
See uudis tuli välja hetkel, mil riigijuhid olid just alustamas oma kokkusaamist. Kui algul oli erinevaid arvamusi, miks EKP sellise avalduse tegi, siis nädala lõpus muutus valdavaks arvamus, et see oli surve riigijuhtidele, et võtta neilt lootused, et keegi teine tuleb väljastpoolt ja lahendab nende probleemid.
Riigijuhid jõudsidki mitmetele kokkulepetele. Üks, pikka aega oodatud, kuid nüüd lõpuks (loodetavasti mitte liiga hilja) sündinud lahendus tähendab, et eelarvepuudujäägi piirid viiakse sisse siseriiklikesse seadustesse. Lepiti ka kokku, et EFSF jätkab tegutsemist peale ESM-i alustamist (mida omakorda kiirendatakse) - samm, mida võis prognoosida juba ammu, kuid mida avalikult vähemalt meie poliitikud ei uskunud. Ei loobutud plaanist liigutada abiraha hädas euroriikidele IMF-i kaudu - seda teed pidi plaanitakse liigutada 150 miljardit eurot.
Kohtumise üheks suuremaks meediakajastust leidnud intriigiks oli Ühendkuningriikide vastuseis kavandatud tegevustele. Nende veto tõttu ei saagi plaanitud reforme rakendada EL-i institutsioonide raames, nagu algselt loodeti. See on iseenesest suur tagasilöök, sest ega neis kokku lepitud eelarve puudujääki piiravates regulatsioonides polnud ju midagi uut, uus oleks nende siseriiklikesse seadustesse sisse kirjutamine ja nende rikkumise eest järgnevad karistused. Kindlasti on sellealane tegevus piiratud väljapool EL-i raamistikku. Cameron tegi koju minnes küll näo, et ta kaitses UK sõltumatust (põhiliselt on räägitud City finantskeskuse tegevusvabadusest), kuid väga palju on kritiseerivaid hääli nii briti ärimeeste kui ka peaministri enda erakonna seest (koalitsioonipartnerist rääkimata).
NÄDALA VIITED:
Euroala riigijuhtide avaldus 9. detsember 2011.a.
BLOOMBERG prantsuse-briti suhetest Euroopa Liidus
Cameroni ja Sarkozy vastasseis
The Economisti analüüs briti ja EL-i suhetest
Nädala esimene pool möödus Saksa-Prantsuse omavahelise eeltöö kuulujuttude mõjus. Turud eriti suuri muutusi ei teinud.
Neljapäeval tuli siis “suur pauk” EKP poolt. Kui meedia oli juba pikka aega rääkinud, et tuleb nn. “Big Bazooka”, ehk suur relv, mis pöörab võlakirjaturud ringi, siis nüüd ütles EKP, et massilist võlakirjade toetusostu turgudelt ei tule. See ei vasta EKP tegevuse regulatsioonidele. Öeldi välja ka, et ei kavatseta kasutada mingeid JOKK-skeeme, mille puhul tehniliselt oleks nagu regulatsiooni nõuded täidetud, kuid samas toimuks tegevus ikkagi reeglite mõtte vastaselt.
See uudis tuli välja hetkel, mil riigijuhid olid just alustamas oma kokkusaamist. Kui algul oli erinevaid arvamusi, miks EKP sellise avalduse tegi, siis nädala lõpus muutus valdavaks arvamus, et see oli surve riigijuhtidele, et võtta neilt lootused, et keegi teine tuleb väljastpoolt ja lahendab nende probleemid.
Riigijuhid jõudsidki mitmetele kokkulepetele. Üks, pikka aega oodatud, kuid nüüd lõpuks (loodetavasti mitte liiga hilja) sündinud lahendus tähendab, et eelarvepuudujäägi piirid viiakse sisse siseriiklikesse seadustesse. Lepiti ka kokku, et EFSF jätkab tegutsemist peale ESM-i alustamist (mida omakorda kiirendatakse) - samm, mida võis prognoosida juba ammu, kuid mida avalikult vähemalt meie poliitikud ei uskunud. Ei loobutud plaanist liigutada abiraha hädas euroriikidele IMF-i kaudu - seda teed pidi plaanitakse liigutada 150 miljardit eurot.
Kohtumise üheks suuremaks meediakajastust leidnud intriigiks oli Ühendkuningriikide vastuseis kavandatud tegevustele. Nende veto tõttu ei saagi plaanitud reforme rakendada EL-i institutsioonide raames, nagu algselt loodeti. See on iseenesest suur tagasilöök, sest ega neis kokku lepitud eelarve puudujääki piiravates regulatsioonides polnud ju midagi uut, uus oleks nende siseriiklikesse seadustesse sisse kirjutamine ja nende rikkumise eest järgnevad karistused. Kindlasti on sellealane tegevus piiratud väljapool EL-i raamistikku. Cameron tegi koju minnes küll näo, et ta kaitses UK sõltumatust (põhiliselt on räägitud City finantskeskuse tegevusvabadusest), kuid väga palju on kritiseerivaid hääli nii briti ärimeeste kui ka peaministri enda erakonna seest (koalitsioonipartnerist rääkimata).
NÄDALA VIITED:
Euroala riigijuhtide avaldus 9. detsember 2011.a.
BLOOMBERG prantsuse-briti suhetest Euroopa Liidus
Cameroni ja Sarkozy vastasseis
The Economisti analüüs briti ja EL-i suhetest
06 detsember 2011
Võlakriis 48. nädalal
28. november kuni 4. detsember 2011
Pea kogu nädala jooksul liikusid uudised, et Saksamaa ja Prantsusmaa on kokkuleppele jõudmas rangemate euroala rahandusreeglite osas. Arvatakse, et need võetakse arutlusele (vastu) järgmise nädala lõpus toimuval tippkohtumisel.
Iseenesest on selliste reeglite kehtestamine vajalik, samuti on turud nende suhtes positiivselt meelestatud, kuid on ka selge, et need ei lahenda juba tekkinud liiga suure võlgnevuse probleemi. Kindlasti tooks uudis selliste reeglite vastuvõtmisest (need vajaksid ka riigisiseseid heakskiite) vähemalt mingiks ajaks lisastabiilsust turgudele.
Kolmapäev tuli välja uudis, et maailma juhtivad riigipangad annavad läbi Euroopa Keskpanga Euroopa pankadele alates 5. detsembrist odavamat laenu. See lahendab põhiliselt Euroopa pankade teiste valuutade hankimise vajaduse, kuid euro hankimise osas olukord väga ei muutu - ikka ei usaldata pankade vahel laenu anda teistele, vaid pannakse raha kasvõi väiksema tootlusega EKP-sse hoiule. Lisaraha uudis võeti turgude poolt väga positiivselt vastu. Peab aga meeles pidama, et see ei lahenda probleemi ennast, leevendab vaid ajutiselt selle mõjusid pankadele.
Lisaks Saksamaa ja Prantsusmaa läbirääkimiste käigule, tundus ka, et Saksamaa pole enam nii aktiivselt vastu lisaraha turulepaiskamisele EKP poolt. Poliitilistel põhjustel nad sellele toetust avaldada ei saa, kuid ei olda enam ka nii häälekalt selle vastu. EKP juhtkond lubab hädas riikidele, et kui nad säästumeetmeid rakendavad (see tähendab hetkel siiski veel vaid jooksva puudujäägi vähendamist, mitte võlgnevuse vähendamist), siis toetatakse ka nende võlakirjade hindu.
NÄDALA VIITED:
REUTERS riigipankade rahaabist
Pea kogu nädala jooksul liikusid uudised, et Saksamaa ja Prantsusmaa on kokkuleppele jõudmas rangemate euroala rahandusreeglite osas. Arvatakse, et need võetakse arutlusele (vastu) järgmise nädala lõpus toimuval tippkohtumisel.
Iseenesest on selliste reeglite kehtestamine vajalik, samuti on turud nende suhtes positiivselt meelestatud, kuid on ka selge, et need ei lahenda juba tekkinud liiga suure võlgnevuse probleemi. Kindlasti tooks uudis selliste reeglite vastuvõtmisest (need vajaksid ka riigisiseseid heakskiite) vähemalt mingiks ajaks lisastabiilsust turgudele.
Kolmapäev tuli välja uudis, et maailma juhtivad riigipangad annavad läbi Euroopa Keskpanga Euroopa pankadele alates 5. detsembrist odavamat laenu. See lahendab põhiliselt Euroopa pankade teiste valuutade hankimise vajaduse, kuid euro hankimise osas olukord väga ei muutu - ikka ei usaldata pankade vahel laenu anda teistele, vaid pannakse raha kasvõi väiksema tootlusega EKP-sse hoiule. Lisaraha uudis võeti turgude poolt väga positiivselt vastu. Peab aga meeles pidama, et see ei lahenda probleemi ennast, leevendab vaid ajutiselt selle mõjusid pankadele.
Lisaks Saksamaa ja Prantsusmaa läbirääkimiste käigule, tundus ka, et Saksamaa pole enam nii aktiivselt vastu lisaraha turulepaiskamisele EKP poolt. Poliitilistel põhjustel nad sellele toetust avaldada ei saa, kuid ei olda enam ka nii häälekalt selle vastu. EKP juhtkond lubab hädas riikidele, et kui nad säästumeetmeid rakendavad (see tähendab hetkel siiski veel vaid jooksva puudujäägi vähendamist, mitte võlgnevuse vähendamist), siis toetatakse ka nende võlakirjade hindu.
NÄDALA VIITED:
REUTERS riigipankade rahaabist
Tellimine:
Postitused (Atom)