Võlakriis 4. nädalal

23. kuni 29. jaanuar 2012

Nädal algas, täitmata olid poliitikute lubadused Kreeka laenuleppe asjus.

Mitmetes analüüsides jooksis läbi, et kokkuleppe sõlmimise üheks suureks takistajaks on EKP Kreeka võlakirjadesse paigutatud raha. Paljud juristid väidavad, et selle mahakirjutamine oleks euroala riigi rahaline toetamine, mis on regulatsioonidega keelatud. Samas on ka selge, et EKP ei ole finantsiliselt nii tugev, et selliseid mahakirjutamisi endale lubada. Kui nii palju raha kantaks maha juba Kreekas, mis siis võib juhtuda Itaalias? Kas EKP muutub ise maksejõuetuks.
Samas võib aru saada erainvestorite positsioonist läbirääkimistel - miks peavad nemad nii palju maha kirjutama, kui teised laenuandjad seda ei tee?

Juba kuid tagasi oli olemas võimalik riskise "mängu" mehhanism: oleks pidanud ostma turult suure koguse võlakirju (hind oli ca 1/3 selle nimiväärtusest), sama koguse peale oleks pidanud ostma ka CDS-e (võlakindlustus). Siis oleks võinud hakata ajama kindlat joont, et Kreeka oleks pidanud need võlakirjad 100% kinni maksma, kokkuleppele poleks läinud. Mingis olukorras oleks tehtud ilmselt erandleping ja võlg kogu leppe huvides ühele investorile salaja ka kinni makstud. Kui seda poleks tehtud, siis oleks pidanud asja kohtusse viima, nii et lõpuks oleks CDS-d rakendunud. Matemaatiline võit mõlemal juhul üle 100%. See skeem ei ole eriline geniaalsus, ei saa välistada, et seda ka rakendati.

Nädala lõpupoole tulid uued uudised võlaleppe sõlmimiselt. Saksamaa hakkas ajama joont, et uue raha eraldamisel peaks EL saama kontrolli (või vähemalt vetoõiguse) Kreeka eelarve osas. Nädala lõpus jõudis Kreeka teha selle peale avaldusi, et see ei ole mõeldav. Kas sellega lõpebki Kreeka abistamine teiste euroriikide poolt?

NÄDALA VIITED:
Talouselämä: Tipp-professor: LTRO on vale, süvendab vaid probleemi.
Reuters: Saksamaa tahab kontrollida Kreeka eelarvet
Guardian: Kreeka tõrjub Euroopa kontrolli oma eelarve üle.

Võlakriis 3. nädalal

16. kuni 22. jaanuar

Nädala alguses tuli eelmise nädala lõpu riikide reitingu alandamise järg - S&P alandas ka EFSF-i reitingut.

Nädal kulges analoogselt eelmisega: nädala jooksul otsis EKP poolt turule paisatud raha endale kohta ja seega osteti võlgnikriikide võlakirju. Ka euro tõusis dollari suhtes. Väliselt tundus kõik nagu rahulik.

Reedel ei olnudki vaja eelmise reedega sarnast uudist (siis vähendati paljude riikide võlareitinguid), euro ja Euroopa võlakirjad hakkasid langema. See näitab ikka veel suurt ebakindlust Euroopa võlgnikriikide suhtes. Tegelikult ei peaks ju lühiajaliselt suuri kartusi olema, sest EKP LTRO on ju mõeldud 3 aasta peale ja selle aja jooksul on raha pakkumine turul märgatavalt suurem. Aga ebakindlus ei lähe niipea üle.

Reede õhtul tuli siis ka kohustuslik negatiivne uudis: eralaenajad lahkusid Kreekast läbirääkimistelt. Mõlemad pooled seletasid küll, et läbirääkimised ei katkenud ja neid peetakse telefonitsi veel edasi, kuid fakt on, et juba nädalalõpuks loodetud kokkulepet sel ajal veel ei tulnud.

NÄDALA VIITED:

WSJ: läbirääkimiste takerdumisest
WSJ: EKP otsib alternatiivi võlakirjade ostmisele
CNBC: S&P alandas EFSF-i reitingut

Võlakriis 2. nädalal

9. kuni 15. jaanuaril 2012

Nädal ei alganudki eriti närviliselt. Närvilised olid signaalid vaid Ungari ja Kreeka abikõnelustelt.

Euroopa Keskpanga (EKP) detsembris antud suur likviidsussüst (LTRO) on oma mõju avaldamas: enamuse probleemsete Euroopa riikide võlakirjade tootlused vähenesid neljapäeva õhtuni. Massimeedias oli neljapäeva õhtul populaarne juba arutelu, kuidas investeerimine nende riikide võlakirjadesse võiks mõistlik olla.

Reedel tuli siis kõiki maa peale tagasi toov "pommuudis", mis tegelikult oli teada juba ammu: enne USA börsipäeva algust levis info, et päeva lõpus alandab S&P paljude Euroopa riikide reitinguid. Prantsusmaa rahandusministeeriumi ametnik kinnitas, et neile teadaolevalt on üks nendest riikidest ka Prantsusmaa.

Peale USA börsipäeva lõppu tuli välja siis ka uudis ise. Peale seda on Euroopasse jäänud vaid 4 tippreitinguga (AAA) riiki: Luksemburg, Holland, Saksamaa ja Soome. Meie valitsus võib hõisata, sest ka meie reiting jäi samaks.

Mida siis reitingute alandamine endaga kaasa toob? See loob suuremaid pingeid nende riikide (sh. ka Prantsusmaa) kulutuste rahastamisel. Prantsusmaa reitingu alandamine muudab tõenäoliseks ka EFSF-i reitingu alandamise ja üldse selle institutsiooni usaldusväärsuse. Kui poliitikud oleks mõistlikud, siis nad teeksid sellest lõpuks oma järeldused. Tõenäolisem on aga, et vähenenud usaldusväärsust püütakse uuesti tõsta garantiide suurendamisega vms.




NÄDALA VIITED:
S&P (Standard & Poors) riikide reitingud
WSJ reitingute alandamisest

Võlakriis 1. nädalal

2. kuni 8. jaanuar 2012

Aasta lõpus tõi EKP turule ajutise stabiilsuse oma poole triljoni euro suuruse likviidsussüstiga.
Aasta algul kulges kõik veel rahulikult, taustal vaid uudised, kuidas Hispaania ületas eelarve puudujäägi prognoosi kolmandiku võrra (üle 8 miljardi 6 miljardi asemel), Ungari läks oma seaduste uuendamisega tõsisesse vastuolusse IMF-i ja EL-ga, kelledelt raha vajab.
Kõik ootavad Merkeli ja Sarkozy kohtumist 9. jaanuaril. Nagu see kõigist eelmistest erinev saaks olla ja midagi tõsiselt muuta.
Turud avaldavad isegi sellisel mitteaktiivsel ajal oma arvamust vaid võlakirjade tootluse suurenemisega:
Hispaanial nädalal lõpuks 5.65% (tõus nädalas ca 10%),
Holland alustas aastat 2.18% juures, käis nädala sees isegi 2.33% juures.
Itaalia 7.2% juures, kuigi tugiostudega saadi see vahepeal 6.9% kanti



NÄDALA VIIDE:
Keskpankade bilansid majanduse "stimuleerimise" käes