Küprose hädadele on euroala riikide poolt vastu tuldud. Loomulikult oli Küprose abistamine poliitiliselt "hellem" teema kui näiteks Kreeka puhul. Kreekas olid suurriikide pankadel oma suuremad riskid mängus, samas oli Kreeka "usin" suurriikide relvade ostja. Küprose kuvand on aga vene raha peitmise ja pesemise koht.
Kogu infot kindlasti veel ei ole. Näiteks WSJ artikkel.
Poliitikud käivad väga vabalt ringi põhimõtetega, mis on inimühiskonda juba palju aega aidanud. Praegusest jutust jääb mulje, et sisuliselt tagasiulatuvalt maksustatakse hoiuseid pea 10% maksuga. Loomulikult võib üritada seda tegevust õigustada sellega, et ongi õiglane suures osas kahtlase päritolu vene raha pealt maksu võtta. Euroopa maksumaksja võiks sellele takka kiita. Teisest küljest on aga asja sisu see, et ka Küprose pangad on teinud imelikke investeeringuid Euroopa riikide võlakirjadesse, mida on toetanud nii regulatsioonid kui poliitikud. Ilmselt on ka riik üle oma võimete elanud. Nüüd lahendatakse olukorda selliselt, et pankades kaotavad raha hoiustajad olukorras, kus pankade omanikud seda ei kaota (panga normaalse pankroti korral kaotaks algul omanikud, siis alles palju hilisemas järjekorras hoiustajad).
Euroopa Liit on laskunud turumajandusest administratiivsesse majandussüsteemi. Selles tulevad otsused mingitest imelikest (elust võrrandunud) kaalutlustest lähtudes. Tehakse imelikke otsuseid, siis püütakse neist jätta oma valijatele mulje, nagu õigetest asjadest. Küprose asjas väljendas näiteks Soome rahandusminister, et Soome jaoks on see maksmine "pisiasi", maksavad suuremad riigid. Soome jaoks on see summa 200 miljonit eurot. Kui nii võtta, siis Eesti osa on veel väiksem. Kas aga inimene, kes seda üleolevalt "pisisasjaks" nimetab, sobib oma riigi rahandust juhtima?
Juba on veebis ka arvamusi (kas tõesti poliitikud selle peale ei tulnud), et kui euroalas nii kergelt omandit ära võetakse, siis on targem oma vara euroalast väljaspool hoida. Kindlasti ei tugevda see euroala pangandust ja rahaturgusid.
Kas tõesti on tänapäeval poliitikutel nii raske mõista, et maksejõuetuse korral on pankrot. Selles kaotavad esmalt omanikud, siis liiga julged investorid (või hoiustajad). Vahet ei ole siin, kas võlgu on riik või pank. Süsteemi, milles riikidele mõtlematu raha andmine on tark tegevus, ei ole võimalik lõpmatult "püsti hoida". Mida suuremaks "mull" puhutakse, seda suurem on lõpus pauk.
Washington Post: Miks Küprose lahendus võib uue finantskriisi alguseks olla.
