21. kuni 27. mai 2012
Probleemid Kreekas ja Hispaanias olid üleval juba eelmisest nädalast. Kõik läks sama hooga edasi. Talouselämä kirjutab nädala alustuseks, et päästefondide mahtudest ei piisa. Selles pole midagi uut - see on algusest peale selge olnud, et sellisel kujul ei saa kogu tekkinud ja tekkivat õnnetust kinni maksta.
Sama väljaanne kirjutab, et on tekkimas uus probleemne institutsioonide klass - riiklikud laenuandjad.
Moody's alandas eluasemelaenu andja Caisse Centrale du Credit Immobilierin'i reitingut. Kõigil on meeles USA Fannie Mae ja Freddie Mac'i raskused, mis on maksumaksjatele väga kalliks maksma läinud ja mis pole veel lõppenud.
Prantsusmaa uus president surub eurovõlakirju (CNBC) - ilmselt loodab ta, et kui keegi teine maksab võlglaste võlgu, siis läheb olukord paremaks. Ta ei saa oma lihtsameelsuses vee aru, et see tee on üks kiiremaid, millega ka Prantsusmaa saaks ennast suurde võlahädasse.
Saksamaa on aga otsekohesel eitaval seisukohal eurovõlakirjade osas. Arvopaperi kirjutab.
Enne euroala tippkohtumist tuleb veel uudis, et Hispaania palub EKP-lt abi võlakirjade intressitaseme hoidmiseks (tugioste). Arvopaperi. Samal ajal kirjutab Bloomberg pika loo: Euroopa pangad pole valmis Kreeka lahkumiseks. Kas poliitikute retoorika maksumaksja raha raiskamisel ei olnud mitte, et see aitaks pankadel tulevateks raskusteks valmistuda. Tegelikult on aga probleem järjest süvenenud: pangad on saanud odavat raha ja seda Lõuna-Euoopasse matnud. Tegelikult on pangad ka valmistunud: siin jutus räägitakse skeemist, et suurriikide pangad on Lõuna-Euroopasse antud enda laenud vahetanud EKP-lt saadud laenudega. Seega kollapsi korral ei saaks otsest kahju enam nemad, vaid EKP. Kuidas peaks selles olukorras suhtuma EKP tegevusse maksumaksja?
Nädala keskel siis Euroopa tippkohtumine. Talouselämä toob kokkuvõtte (ka viited avaldustele) ära: Kui tahad lugeda tühjasid sõnasid, siis loe neid EU avaldusi. WSJ kirjutas tippkohtumisest.
Imelised on sõnad: "Me tahame, et Kreeka peaks enda lubadustest kinni." Kas see oli siis nii ettenägematu, et oma lubadusi millegiks ei peeta. Seda öeldi ju enne Euroopale vajalike kinnituste andmist lausa avalikult välja.
Kohtumisel ei andnud Merkel järgi survele eurovõlakirjade asjus. Pea kohe peale kokkusaamist avaldas Monti, et ta on kindel, et suudab veenda Merkelit eurovõlakijadele "jah" ütlema. Bloomberg. Huvitav, kas ta pettis vaid meediat, on kindel oma veenmisjõus või Merkeli pehmuses. Samas kirjutab Bloomberg veel, et Merkel "on veendav".
Samal ajal kirjutab Talouselämä, et Hispaania leidis veel 28 miljardit võlgasid. Lausa imeline riik - kui seda nii võib nimetada.
Reedel jõuab häda ka meile lähedale. Arvopaperi kirjutab, et Moody's alandas ka Nordea reitingut. Reitingu alandamise põhjuseks on panga suur vajadus finantseerida end turult. Panga enda juhtkond seletas küll, et see otsus on vale ja neid ei mõjuta, kuid vaevalt see päris nii on. Eriti pingestunud pankadevahelise usalduse ajal.
Hispaania teema lõppeb sel nädalal uudisega, et suurpank Bankia vajab 19 miljardit eurot riigiabi.
NÄDALA VIITED:
FT blogi: Aegluubis Kreeka pangajooks
CNBC: Hispaania intressitase on ohtlikul tasemel
CNBC: S&P alandas viie Hispaania panga reitingut
29 mai 2012
25 mai 2012
Võlakriis 20. nädalal
14. kuni 20. mail 2012
Nädala algul juhtus siis see, mida juba ammu oli oodata: Kreeka maksis neile võlausaldajatele, kes ei nõustunud kokkuleppele minema, võla tagasi täies ulatuses. Talouselämä kirjutas. Need nõuded olid ilmselt suures osas võlakirjades, mis ei allunud Kreeka seadustele ja olid seega kättesaamatud seadusemuudatustele. See, et mingi selline asi tuleb, oli oodatav juba algusest. Asi on iseenesest ebameeldiv: esiteks tunnevad paljud oma nõuetest osaliselt loobunud ennast petetuna, teiseks makstakse need võlad euroriikide ja IMF-i raha arvel. Loomulikult ei muuda selline asi tulevikus võla vähendamise kokkulepetele jõudmist kergemaks.
Kreeka euroalas püsimine on jätkuvalt aktuaalne. Saksa ja Prantsusmaa lubavad Kreekale lisaraha, kui Kreeka euroalas püsiks. Selle kohta tahaks küsida: MIDA? Selge on, et suured euroala riigid on ennast järjest rohkem nende probleemide sisse mässinud. Palju abi saanud riigi euroalast lahkumine muudab veelgi vähemtõenäolisemaks maksumaksja raha, mis sinna maetud on, tagasisaamise. Väga valus oleks see olukord ka EKP-le. Suur osa Kreeka pankadele antud laenudest tuleks maha kanda. Draghi võttis ka sõna, olles vastu Kreeka lahkumisele euroalast.
Probleemides on Hispaania. Neljapäeval vähendas Moody's 16 Hispaania panga reitinguid. Ka CNBC sellest. Esmaspäeval oli just vähendatud Itaalia pankade reitinguid.
CNBC kirjutas ka jutu: Kreeka kontrollitud lahkumine euroalast on võimatu.
Reedel kirjutas Talouselämä, kuidas üks investor sai Kreeka võlapaberite eest 400 miljonit. Artiklis pole juttu, kui kallilt need võlakirjad osteti, kuid põhimõtteliselt oli võimalik 100% kasumit poole aasta eest.
Hädas on jätkuvalt ka Hispaania. Eelarve puudujääk täpsustati 8,9%-ni (eelnev 8,5%). Reutersi järgi käib "pangajooks" ka Hispaanias.
Nädala algul juhtus siis see, mida juba ammu oli oodata: Kreeka maksis neile võlausaldajatele, kes ei nõustunud kokkuleppele minema, võla tagasi täies ulatuses. Talouselämä kirjutas. Need nõuded olid ilmselt suures osas võlakirjades, mis ei allunud Kreeka seadustele ja olid seega kättesaamatud seadusemuudatustele. See, et mingi selline asi tuleb, oli oodatav juba algusest. Asi on iseenesest ebameeldiv: esiteks tunnevad paljud oma nõuetest osaliselt loobunud ennast petetuna, teiseks makstakse need võlad euroriikide ja IMF-i raha arvel. Loomulikult ei muuda selline asi tulevikus võla vähendamise kokkulepetele jõudmist kergemaks.
Kreeka euroalas püsimine on jätkuvalt aktuaalne. Saksa ja Prantsusmaa lubavad Kreekale lisaraha, kui Kreeka euroalas püsiks. Selle kohta tahaks küsida: MIDA? Selge on, et suured euroala riigid on ennast järjest rohkem nende probleemide sisse mässinud. Palju abi saanud riigi euroalast lahkumine muudab veelgi vähemtõenäolisemaks maksumaksja raha, mis sinna maetud on, tagasisaamise. Väga valus oleks see olukord ka EKP-le. Suur osa Kreeka pankadele antud laenudest tuleks maha kanda. Draghi võttis ka sõna, olles vastu Kreeka lahkumisele euroalast.
Probleemides on Hispaania. Neljapäeval vähendas Moody's 16 Hispaania panga reitinguid. Ka CNBC sellest. Esmaspäeval oli just vähendatud Itaalia pankade reitinguid.
CNBC kirjutas ka jutu: Kreeka kontrollitud lahkumine euroalast on võimatu.
Reedel kirjutas Talouselämä, kuidas üks investor sai Kreeka võlapaberite eest 400 miljonit. Artiklis pole juttu, kui kallilt need võlakirjad osteti, kuid põhimõtteliselt oli võimalik 100% kasumit poole aasta eest.
Hädas on jätkuvalt ka Hispaania. Eelarve puudujääk täpsustati 8,9%-ni (eelnev 8,5%). Reutersi järgi käib "pangajooks" ka Hispaanias.
14 mai 2012
Võlakriis 19. nädalal
7. kuni 13. mai 2012
Nagu oligi arvata, reageerisid maailma finantsturud väga valulikult nädalalõpu valimistulemustele. Turud, ja seda põhjusega, ei usalda valitud poliitikuid. FT kirjutas. Seal jutus on kõike kokku võttev Roubini tsitaat: "Kreekat ei ole võimalik valitseda olukorras, kus 66% hääli saadi ühelt poolt euro kasutuse poolt, kuid teisalt säästuprogrammi vastu. Tulevad uued valimised."
REUTERS kirjutas: "Prantsusmaa ja Kreeka valijad lükkasid tagasi säästmise."
Teine sel nädalal rohkem tähelepanu all olnud teema oli Hispaania. Kuigi sealsed poliitikud seda igati tagasi ajavad, on sealsed pangad kinnisvarakriisi järgselt halvas olukorras. Pidev EKP-lt võla võtmine ja oma maksevõimetutele valitsustele selle edasi laenamine ei tee nende olukorda kuidagi paremaks.
Tegelikult on natukenegi pikemas perspektiivis (Euroopale) olulisem Hollande'i valimine Prantsusmaa presidendiks. Prantslastele on vasakpoolsus juba ammu meeldinud, minu, nagu ka paljude teiste, jaoks oli ka Sarkozy rohkem kommunist kui parempoolne. FT kirjutab samas lootusest, et Hollande'st võib saada City toetaja, seda hoolimata valimiseelsest pangandusevastasest retoorikast.
Ka Soomes üritatakse panganduse laenuandmist kontrollida ja pankasid distsiplineerida.
Juba teisipäeval kirjutas Talouselämä, et Kreeka valitsusläbirääkimised on ummikus. Komapäevaks on sellest jõutud juttudeni Kreeka eurotsoonist lahkumisest. Bloomberg kirjutab.
Neljapäeval on CNBC-s pikk jutt Kreeka valimiste suurtegijast Alexis Tsiprasest.
Talouselämä kirjutab, et Kreeka maksutulud vähenesid valimiste järel 28% - ka seda suudetakse mõõta.
Kaob ka see, mis maksudistsipliinist veel olemas oli.
Talouselämä kirjutas, et Hispaania pankades võib olla 100 miljardi eurone "must auk". Neljapäeval tuli välja S&P raport, mis ütles, et kogu maailmas on 46 triljoni dollarine "võlapohmell". See on siis summa, mis sisaldab lisaks refinantseerimisele ka uute laenude mahtude vajadusi ettevõtetele. Olukorras, mil pangandus riikide võlgadega kõvasti kannatada saab, saab see raske olema.
Reedel tuli uudis, et Euroopa Komisjon survestab Hispaaniat ja Prantsusmaad kokku hoidma. Tegelikult ongi see üldise majanduse stabiilsuse seisukohast palju olulisem, kui Kreeka saatus.
Reedel kirjutas Talouselämä: Kreeka asepeaminister: me vajume kontrollimatusse pankrotti.
Pühapäeval ilmus Financial Timesis kirjutis :"Eurotsoon Kui Kreeka lahkub ..."
80% kreeklastest tahavad jääda küll eurot kasutama, kuid ei olda nõus vajalike kokkuhoiusammudega. Eurotsoon ametnikud tegelevad "Grexit'i" võimaluse analüüsimisega. Imelik, et selline võimalus (tegelikult on see algusest peale selge olnud - kui ei suudeta kulutusi nominaalsummades vähendada, siis on ainuke tee oma valuuta) alles nüüd poliitikute teadvusse jõuab. Täiesti loomulikult tooks selline samm šoki pangandusele - keegi ei tahaks oma raha euro asemel jätta drahmidesse, eriti kui on teada, et drahmide kasutuselevõtu ainuke põhjus on võimalus neid kontrollimatult juurde trükkida. Loomulikult mõeldakse sel hetkel Kreekast edasi ja tõmmatakse raha välja ka teiste ääreriikide pankadest. Kuhu siis raha Euroopas minna saab? Saksamaa ja Šveits.
Mitte veel nii kaua rääkisid ka meie poliitikud, et riigi euroalast lahkumine ja teistele riikidele, IMF-le ja EKP-le maksmata jätmine pole võimalik. Kahjuks on need kõik väga võimalikud ja reaalselt lähitulevikus tekkida võivad sündmused. Kas praegusel hetkel julgeks veel mõni meie poliitik kinnitada, et Kreeka täidab oma lubadusi.
Eurotsooni probleemid ei lõppe Kreeka lahkumisega - algsed probleemid (üle teenimise kulutamine, panganduse stabiilsust tagava mehhanismi puudumine) on üleval ikkagi. Paljude riikide poliitikute retoorikas on kokkuhoid midagi teiste poolt peale surutut, viimasel ajal on poliitikud arendanud välja uue "majandusteooria", mille järgi kõigis probleemides on süüdi kokkuhoid. Mõte siis, et kui Saksamaa ei keelaks, saaksime lõpmatult kulutada ja külluses elada.
Pühapäeva õhtul krjutab vist ainsana maailmas Postimees positiivsest uudisest: Kreekas lepiti kokku võimukoalitsioonis.
NÄDALA VIITED:
EPL: ESM Riigikohtus Teder peab ESM-i kolonialismiks.
Talouselämä: Ka Itaalia poleks ausalt euroalasse saanud.
Nagu oligi arvata, reageerisid maailma finantsturud väga valulikult nädalalõpu valimistulemustele. Turud, ja seda põhjusega, ei usalda valitud poliitikuid. FT kirjutas. Seal jutus on kõike kokku võttev Roubini tsitaat: "Kreekat ei ole võimalik valitseda olukorras, kus 66% hääli saadi ühelt poolt euro kasutuse poolt, kuid teisalt säästuprogrammi vastu. Tulevad uued valimised."
REUTERS kirjutas: "Prantsusmaa ja Kreeka valijad lükkasid tagasi säästmise."
Teine sel nädalal rohkem tähelepanu all olnud teema oli Hispaania. Kuigi sealsed poliitikud seda igati tagasi ajavad, on sealsed pangad kinnisvarakriisi järgselt halvas olukorras. Pidev EKP-lt võla võtmine ja oma maksevõimetutele valitsustele selle edasi laenamine ei tee nende olukorda kuidagi paremaks.
Tegelikult on natukenegi pikemas perspektiivis (Euroopale) olulisem Hollande'i valimine Prantsusmaa presidendiks. Prantslastele on vasakpoolsus juba ammu meeldinud, minu, nagu ka paljude teiste, jaoks oli ka Sarkozy rohkem kommunist kui parempoolne. FT kirjutab samas lootusest, et Hollande'st võib saada City toetaja, seda hoolimata valimiseelsest pangandusevastasest retoorikast.
Ka Soomes üritatakse panganduse laenuandmist kontrollida ja pankasid distsiplineerida.
Juba teisipäeval kirjutas Talouselämä, et Kreeka valitsusläbirääkimised on ummikus. Komapäevaks on sellest jõutud juttudeni Kreeka eurotsoonist lahkumisest. Bloomberg kirjutab.
Neljapäeval on CNBC-s pikk jutt Kreeka valimiste suurtegijast Alexis Tsiprasest.
Talouselämä kirjutab, et Kreeka maksutulud vähenesid valimiste järel 28% - ka seda suudetakse mõõta.
Kaob ka see, mis maksudistsipliinist veel olemas oli.
Talouselämä kirjutas, et Hispaania pankades võib olla 100 miljardi eurone "must auk". Neljapäeval tuli välja S&P raport, mis ütles, et kogu maailmas on 46 triljoni dollarine "võlapohmell". See on siis summa, mis sisaldab lisaks refinantseerimisele ka uute laenude mahtude vajadusi ettevõtetele. Olukorras, mil pangandus riikide võlgadega kõvasti kannatada saab, saab see raske olema.
Reedel tuli uudis, et Euroopa Komisjon survestab Hispaaniat ja Prantsusmaad kokku hoidma. Tegelikult ongi see üldise majanduse stabiilsuse seisukohast palju olulisem, kui Kreeka saatus.
Reedel kirjutas Talouselämä: Kreeka asepeaminister: me vajume kontrollimatusse pankrotti.
Pühapäeval ilmus Financial Timesis kirjutis :"Eurotsoon Kui Kreeka lahkub ..."
80% kreeklastest tahavad jääda küll eurot kasutama, kuid ei olda nõus vajalike kokkuhoiusammudega. Eurotsoon ametnikud tegelevad "Grexit'i" võimaluse analüüsimisega. Imelik, et selline võimalus (tegelikult on see algusest peale selge olnud - kui ei suudeta kulutusi nominaalsummades vähendada, siis on ainuke tee oma valuuta) alles nüüd poliitikute teadvusse jõuab. Täiesti loomulikult tooks selline samm šoki pangandusele - keegi ei tahaks oma raha euro asemel jätta drahmidesse, eriti kui on teada, et drahmide kasutuselevõtu ainuke põhjus on võimalus neid kontrollimatult juurde trükkida. Loomulikult mõeldakse sel hetkel Kreekast edasi ja tõmmatakse raha välja ka teiste ääreriikide pankadest. Kuhu siis raha Euroopas minna saab? Saksamaa ja Šveits.
Mitte veel nii kaua rääkisid ka meie poliitikud, et riigi euroalast lahkumine ja teistele riikidele, IMF-le ja EKP-le maksmata jätmine pole võimalik. Kahjuks on need kõik väga võimalikud ja reaalselt lähitulevikus tekkida võivad sündmused. Kas praegusel hetkel julgeks veel mõni meie poliitik kinnitada, et Kreeka täidab oma lubadusi.
Eurotsooni probleemid ei lõppe Kreeka lahkumisega - algsed probleemid (üle teenimise kulutamine, panganduse stabiilsust tagava mehhanismi puudumine) on üleval ikkagi. Paljude riikide poliitikute retoorikas on kokkuhoid midagi teiste poolt peale surutut, viimasel ajal on poliitikud arendanud välja uue "majandusteooria", mille järgi kõigis probleemides on süüdi kokkuhoid. Mõte siis, et kui Saksamaa ei keelaks, saaksime lõpmatult kulutada ja külluses elada.
Pühapäeva õhtul krjutab vist ainsana maailmas Postimees positiivsest uudisest: Kreekas lepiti kokku võimukoalitsioonis.
NÄDALA VIITED:
EPL: ESM Riigikohtus Teder peab ESM-i kolonialismiks.
Talouselämä: Ka Itaalia poleks ausalt euroalasse saanud.
11 mai 2012
Võlakriis 18. nädalal
30. aprill kuni 6. mai 2012
Nädala algul teeb Bloomberg ülevaate lähenevatest Kreeka valimistest: pimedalegi on näha, et populaarsed on loosungid, mille järgi kokkuhoid on pahade Euroopa pankade ülekohus vaesele Kreekale. Loomulikult saab kõiges süüdistada veel immigrante jne.
Nädala jooksul tõuseb üles järjest rohkem Hispaania probleem: börs kukub, olles juba viimaste paljude aastate madalamail tasemel, võlakirjad kipuvad odavnema, pangad on tõenäoliselt täis halbu kinnisvara- ja riigilaene. E24 kirjutab, et Hispaania on tegemas halbade laenude panka.
CNBC kirjutab, et Hispaanial oleks mõistlikum restruktureerida laenud kohe, mitte oodata pikka aega ja kannatada majanduse langemist.
E24 kirjutab: Eelarvereeglid lahjenevad. Selle eelarvereeglite lõdvendamise taga on loogika, justnagu aitaks lõdvem rahanduspoliitika majandusel areneda ja muudaks võlakoorma väiksemaks. Sellise lähenemise poolt ja vastu on mitmeid majandusteooriaid, kuid pika jutu asemel lükkab selle lähenemise ümber USA viimaste aastate kogemus: väga lõtv rahapoliitika ei ole suutnud majandust tõusule pöörata, pigem on takistuseks rahanduslik ebakindlus, ettevõtted istuvad "rahahunnikute" otsas ja ei julge investeerida (vähemalt USA-sse mitte). Selleks, et riik saaks kriisis investeerida ja sellega majandust turgutada, peaks ta parematel aegadel raha kõrvale panema (kuidas oleks see võimalik praeguse demokraatliku süsteemi ja olemasoleva inimeste teadlikkusega?). Kahjuks suutsid pea kõik Euroopa riigid ennast juba parematel aegadel jätkusuutmatu võlatasemeni "täis laenata". Kui mingi poliitik ütleb, et praegu peaks Euroopas majanduse stimuleerimiseks rohkem kulutama, siis võiks ta ka öelda, kust see raha võetakse. Rahatrükki ärgu pakkugu, sest see on sisuliselt võrdne sääste kogunud inimeste varanduse röövimisega.
Tegelikult on selle säästmise kahjulikkuse jutu taga valitsuste suutmatus sellega hakkama saada (ja sellega enda poolt antud lubadusi täita). Midagi sarnast nagu rebase ja viinamarjadega ...
Nädala viimastel tundidel tulid uudised Kreekast ja Prantsusmaalt, et valimistel on võitnud senisest võlaprobleemide lahendamist püüdvast poliitikast erinevat lähenemist propageerivad poliitilised jõud. Seni oli riigijuhtide (sh. ka Eesti) retoorika, et kindlasti peavad hädas riigid (sh. Kreeka) kinni kokku lepitust.
Kas nüüd on saabumas valitsejatele tõe hetk ja saadakse aru, et tee, mida mööda paar viimast aastat on mindud, on vale? Me oleme öelnud seda juba ammu.
NÄDALA VIITED:
FT blogi: Reaktsioonid Euroopa valimistele
Nädala algul teeb Bloomberg ülevaate lähenevatest Kreeka valimistest: pimedalegi on näha, et populaarsed on loosungid, mille järgi kokkuhoid on pahade Euroopa pankade ülekohus vaesele Kreekale. Loomulikult saab kõiges süüdistada veel immigrante jne.
Nädala jooksul tõuseb üles järjest rohkem Hispaania probleem: börs kukub, olles juba viimaste paljude aastate madalamail tasemel, võlakirjad kipuvad odavnema, pangad on tõenäoliselt täis halbu kinnisvara- ja riigilaene. E24 kirjutab, et Hispaania on tegemas halbade laenude panka.
CNBC kirjutab, et Hispaanial oleks mõistlikum restruktureerida laenud kohe, mitte oodata pikka aega ja kannatada majanduse langemist.
E24 kirjutab: Eelarvereeglid lahjenevad. Selle eelarvereeglite lõdvendamise taga on loogika, justnagu aitaks lõdvem rahanduspoliitika majandusel areneda ja muudaks võlakoorma väiksemaks. Sellise lähenemise poolt ja vastu on mitmeid majandusteooriaid, kuid pika jutu asemel lükkab selle lähenemise ümber USA viimaste aastate kogemus: väga lõtv rahapoliitika ei ole suutnud majandust tõusule pöörata, pigem on takistuseks rahanduslik ebakindlus, ettevõtted istuvad "rahahunnikute" otsas ja ei julge investeerida (vähemalt USA-sse mitte). Selleks, et riik saaks kriisis investeerida ja sellega majandust turgutada, peaks ta parematel aegadel raha kõrvale panema (kuidas oleks see võimalik praeguse demokraatliku süsteemi ja olemasoleva inimeste teadlikkusega?). Kahjuks suutsid pea kõik Euroopa riigid ennast juba parematel aegadel jätkusuutmatu võlatasemeni "täis laenata". Kui mingi poliitik ütleb, et praegu peaks Euroopas majanduse stimuleerimiseks rohkem kulutama, siis võiks ta ka öelda, kust see raha võetakse. Rahatrükki ärgu pakkugu, sest see on sisuliselt võrdne sääste kogunud inimeste varanduse röövimisega.
Tegelikult on selle säästmise kahjulikkuse jutu taga valitsuste suutmatus sellega hakkama saada (ja sellega enda poolt antud lubadusi täita). Midagi sarnast nagu rebase ja viinamarjadega ...
Nädala viimastel tundidel tulid uudised Kreekast ja Prantsusmaalt, et valimistel on võitnud senisest võlaprobleemide lahendamist püüdvast poliitikast erinevat lähenemist propageerivad poliitilised jõud. Seni oli riigijuhtide (sh. ka Eesti) retoorika, et kindlasti peavad hädas riigid (sh. Kreeka) kinni kokku lepitust.
Kas nüüd on saabumas valitsejatele tõe hetk ja saadakse aru, et tee, mida mööda paar viimast aastat on mindud, on vale? Me oleme öelnud seda juba ammu.
NÄDALA VIITED:
FT blogi: Reaktsioonid Euroopa valimistele
02 mai 2012
Võlakriis 17. nädalal
23. kuni 29. aprill 2012
Nädal algab jätkuvalt halbade uudistega eurotsooni kohta. Kauppalehti kirjutab, et euroala riikide võlatase tegi eelmisel aastal uue rekordi. Kui poliitikute "reformid" tulemust annaks, siis see number peaks vähenema. See tase ei ole jätkusuutlik ja seda võlga ei suudeta teenindada. Milliseid kannatusi poliitikud rahvale veel soovivad, enne kui võlataset vähendama hakatakse?
Delfi avaldas Andres Arraku tagasivaatava arvamusloo meie kriisiaja eelarve tegemisest.
Talouselämä kirjutab, et Kreeka majandus langeb see aasta oodatust enam. Siis 5 protsenti eelnevalt arvatud 4,5% asemel. Seda ei saa viimasel ajal enam kuidagi uudiseks pidada. Samas, poliitikud seletasid ju kogu aeg, et kui võlad saaks restruktureeritud, siis saabuks Kreekasse õnneaeg. Mõtlevad inimesed, meie seejuures, on pidevalt soovitanud võlakriisile teistsugust lähenemist - muude riikide maksumaksja raha raiskamine ei muuda Kreeka majandust konkurentsivõimelisemaks. Rääkimata juba kogu Euroopa majandusest.
Päev hiljem, nagu eelneva väite tõestuseks, kirjutab sama TE: Kreeka soovib võlausaldajatelt säästuprogrammi ajakava edasilükkamist.
Reitinguagentuurid ütlevad aga sellele kõigele oma seisukoha: S&P alandas Hispaania reitingut. Lisaks eelarveprobleemidele (põhiliselt omavalitsused) nähakse suurt tõenäosust vajadusele pankasid päästa, milleks Hispaanial endal loomulikult raha pole. Nagu ka muud võlglased eitab ka Hispaania kõiki neid riske. Hispaania reitingu langetamisest kirjutas artikli ka NYT.
FT blogis on jutt Hispaania ja EL kokkuhoiu vs. majanduskasvu vaidlusest. S&P on toonud välja 2 ideed: kesksed võlakirjad ja otsese pangatoe mehhanismi (mitte siis konkreetse riigi poolt oma pankade päästmine, vaid üleeuroopaline), mida Euroopa (siis Saksamaa) on seni eitanud. Meie arvamusel oleks need mõlemad mehhanismid teostatavad nii, et nad ei muutuks maksumaksjale kuluks ja viiks olukorda stabiliseerumise suunas. Pankadest on juttu meie FB foorumis, eurovõlakirjadest.
Arvopaperi kirjutab nädala lõpuks, et "EKP on põlvili" - lõdva rahapoliitikaga saadi vaid väga lühiajalist mõju, kuid majanduse arengut pole see vähemalgi määral toetanud. Pangad on võtnud vaid rohkem riske lõunariikide võlakirjadega. Sama leht kirjutab ka, et Itaalia võlaoksjon möödus edukalt. Kas saab edukaks pidada, et intress tõusis 5,57%-lt 5,84%-ni, on iseasi. Võib vaid öelda: "Hea, et niigi läks!"
Nädala lõpus suured meeleavaldused Hispaanias säästude vastu. Helsingin Sanomates jutt. Ka endal tekitab küsimusi säästude rõhu haridusele ja tevishoiule panemine. Siit tekib paralleel ka meiega, kus tundub, et raha haridusele lubatakse, kui igal pool mujal asjad korras oleks. Samas just sealt peaks tulema majanduslik areng.
Kauppalehti lõpetab nädala karmimalt: "Järgmisel nädalal võib katkeda euro elulõng." Neljapäeval peab EKP võtma seisukoha baasintressi osas, ilmselt sisaldab avaldus arvamust ka võlaprobleemi suhtes. Nädala lõpus on valimised Kreekas ja Prantsusmaal, mis mõlemad tõotavad lõppeda riikide majandusseisu jaoks halva tulemusega.
NÄDALA VIITED:
Pragmatic Capitalism: Saksamaa erinevus muust Euroopast majanduse taandumises oli soovunelm
Reutersi Video: BRIC tahab uut kullastandardil valuutat
Bloomberg: "Merkeli mees" Weidmann
Pragmatic Capitalism graafikud: Hispaania töötuse olukord on hullem kui USA-s Suure Depressiooni ajal.
FT eurokriisi blogi.
Nädal algab jätkuvalt halbade uudistega eurotsooni kohta. Kauppalehti kirjutab, et euroala riikide võlatase tegi eelmisel aastal uue rekordi. Kui poliitikute "reformid" tulemust annaks, siis see number peaks vähenema. See tase ei ole jätkusuutlik ja seda võlga ei suudeta teenindada. Milliseid kannatusi poliitikud rahvale veel soovivad, enne kui võlataset vähendama hakatakse?
Delfi avaldas Andres Arraku tagasivaatava arvamusloo meie kriisiaja eelarve tegemisest.
Talouselämä kirjutab, et Kreeka majandus langeb see aasta oodatust enam. Siis 5 protsenti eelnevalt arvatud 4,5% asemel. Seda ei saa viimasel ajal enam kuidagi uudiseks pidada. Samas, poliitikud seletasid ju kogu aeg, et kui võlad saaks restruktureeritud, siis saabuks Kreekasse õnneaeg. Mõtlevad inimesed, meie seejuures, on pidevalt soovitanud võlakriisile teistsugust lähenemist - muude riikide maksumaksja raha raiskamine ei muuda Kreeka majandust konkurentsivõimelisemaks. Rääkimata juba kogu Euroopa majandusest.
Päev hiljem, nagu eelneva väite tõestuseks, kirjutab sama TE: Kreeka soovib võlausaldajatelt säästuprogrammi ajakava edasilükkamist.
Reitinguagentuurid ütlevad aga sellele kõigele oma seisukoha: S&P alandas Hispaania reitingut. Lisaks eelarveprobleemidele (põhiliselt omavalitsused) nähakse suurt tõenäosust vajadusele pankasid päästa, milleks Hispaanial endal loomulikult raha pole. Nagu ka muud võlglased eitab ka Hispaania kõiki neid riske. Hispaania reitingu langetamisest kirjutas artikli ka NYT.
FT blogis on jutt Hispaania ja EL kokkuhoiu vs. majanduskasvu vaidlusest. S&P on toonud välja 2 ideed: kesksed võlakirjad ja otsese pangatoe mehhanismi (mitte siis konkreetse riigi poolt oma pankade päästmine, vaid üleeuroopaline), mida Euroopa (siis Saksamaa) on seni eitanud. Meie arvamusel oleks need mõlemad mehhanismid teostatavad nii, et nad ei muutuks maksumaksjale kuluks ja viiks olukorda stabiliseerumise suunas. Pankadest on juttu meie FB foorumis, eurovõlakirjadest.
Arvopaperi kirjutab nädala lõpuks, et "EKP on põlvili" - lõdva rahapoliitikaga saadi vaid väga lühiajalist mõju, kuid majanduse arengut pole see vähemalgi määral toetanud. Pangad on võtnud vaid rohkem riske lõunariikide võlakirjadega. Sama leht kirjutab ka, et Itaalia võlaoksjon möödus edukalt. Kas saab edukaks pidada, et intress tõusis 5,57%-lt 5,84%-ni, on iseasi. Võib vaid öelda: "Hea, et niigi läks!"
Nädala lõpus suured meeleavaldused Hispaanias säästude vastu. Helsingin Sanomates jutt. Ka endal tekitab küsimusi säästude rõhu haridusele ja tevishoiule panemine. Siit tekib paralleel ka meiega, kus tundub, et raha haridusele lubatakse, kui igal pool mujal asjad korras oleks. Samas just sealt peaks tulema majanduslik areng.
Kauppalehti lõpetab nädala karmimalt: "Järgmisel nädalal võib katkeda euro elulõng." Neljapäeval peab EKP võtma seisukoha baasintressi osas, ilmselt sisaldab avaldus arvamust ka võlaprobleemi suhtes. Nädala lõpus on valimised Kreekas ja Prantsusmaal, mis mõlemad tõotavad lõppeda riikide majandusseisu jaoks halva tulemusega.
NÄDALA VIITED:
Pragmatic Capitalism: Saksamaa erinevus muust Euroopast majanduse taandumises oli soovunelm
Reutersi Video: BRIC tahab uut kullastandardil valuutat
Bloomberg: "Merkeli mees" Weidmann
Pragmatic Capitalism graafikud: Hispaania töötuse olukord on hullem kui USA-s Suure Depressiooni ajal.
FT eurokriisi blogi.
Tellimine:
Postitused (Atom)