Nädal algas võlakriisi lahendamise osas küllalt vaikselt: mingeid uusi plaane avalikkuse ette ei jõudnud. Itaalia uue peaministri tegevusele saab panuse panna vaid väga naiivne inimene.
Kolmapäeval tuli šokk: Saksamaal jäi müümata 35% pakutud võlakirjadest. Ühelt poolt võib öelda, et turgude usaldus kõigub ka Saksamaa vastu. Der Spiegel kirjutas enne võlakirjade müüki järgnevat. Samas ei saa müügi ebaõnnestumist panna tervenisti ka selle süüks. Ilmselt nägid Saksamaa rahanduse juhid, et muud võlakirjad odavnesid, Saksamaa omad kallinesid ning sellest tulenevalt prooviti müüa oma võlakirju liiga kallilt. See, et Euroopa suurima riigi spetsialistid nii eksisid, näitab, et turg on väga ebakindel.
Nädala teiseks "saavutuseks" on suured probleemid mitte-euroriikides: Ungari palus rahvusvahelist abi ja sealt tahavad lahkuda suured rahvusvahelised pangad, hooti muutus kapitali väljavool Venemaalt päris aktiivseks. Kuidas läheb sellesse teemasse väide, et probleemid on vaid eurot kasutatavatel riikidel?
Nädala lõpus levivad kuuldused, et Saksamaa ja Prantsusmaa proovivad eurotsooni toimimises uute kokkulepete sõlmimiseni jõuda. Küsimus on selles, et praegu nö. "maja põleb, praegu on natuke vale aeg seda värvida".
Olukorrra stabiliseerimise suunas on kuuldus, et IMF plaanib ca poole triljoniga Itaaliat aidata, tuues selle projekti taha euroalast laiema ringi. Küsimus jääb aga ka selle lahenduse puhul: kes maksab kinni juba kadunud raha?
NÄDALA VIITED (vabandage, et nad vahepeal on puudunud):
- BBC võlagraafik, millelt on hea graafiliselt vaadata, kes kellele ja palju võlga on.
- Euroopa alakapitaliseeritud pangad.
- CNBC: Kas Saksamaa on hädas?
- CNBC: Saksamaa ja Prantsusmaa proovivad remontida eurotsooni.
- Talouselämä: Jälle üks surnult sündinud päästeplaan, seekord IMF-lt
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar