Võlakriis 37. nädal

12. kuni 16. september

Eelmise nädala lõpus tuli järjest uusi uudiseid, et maailma suurimad riigid (G7) valmistuvad päästma oma pankasid, mis saavad kannatada Euroopa võlakriisi tõttu. Mitteametlikud allikad väidavad, et Saksamaa on valmis laskma Kreekal maksejõuetuks muutuda. Ametlikult seda veel muidugi eitatakse.

Kas meie valitsus tahab tõesti matta raha (garantiisid) sellesse tobedasse projekti vahetult enne selle kokkukukkumist. Või on Ansip ikka samal veendunusel, nagu juunis (16. juuni post meie Facebooki lehel), et sellesse pankrotipessa tasub laenu anda.

Nädala keskpaigas paiskas Euroopa Keskpank teiste keskpankade abiga lühiajalise laenuna dollareid Euroopa pankadele. See on ühelt poolt vajalik tegevus, kuna lõunariikide võlakriisi tõttu on pea täielikult kadunud pankade omavaheline usaldus ja seetõttu ei saa nad enam ennast lühiajaliselt finantseeritud. See ähvardab pangandussüsteemi kokkuvarisemisega. Teiselt poolt on see võimalus muudel keskpankadel laenu anda ja selle pealt teenida. Riski võtab enda peale EKP (ehk sisuliselt Euroopa maksumaksja) - ja praeguses kriitilises olukorras on see igal juhul teatud riskiga. Kui õigel ajal õigeid otsuseid ei tehtud, siis praegu palju muud üle ei jää.

Nädala lõpus kogunesid Euroopa rahandusministrid Wroclawisse. Neid õpetab ka USA rahandusminister, kelle sõnum on päris õige: Euroopa valitsused ja keskpank peaks lõpetama oma vaidluse ja lahendama probleemi ühiste jõupingutustega. Tõsine teema, mis üleval on, on ka Soome nõue saada tagatis tema poolt välja antavatele garantiidele ja rahale.

Aus Poliitika ühtib osaliselt USA rahandusministri arvamusega: edasi tuleb minne ühise tegutsemiskavaga. Meie arust on imelik, kuidas ECB on juba pikalt kaitsnud erainvestoreid kaotuste ees Lõuna-Euroopas. Investorite kaitsmine ei ole ECB ülesanne. Lisades siia ECB juhatuse enamuse lähedase seose Lõuna-Euroopa riikidega ja sinna laenanud pankadega, siis on see asi väliselt väga imelik. Ühelt poolt on vajalik keskpanga sõltumatus poliitikutest, kuid teiselt poolt on vaja mehhanismi, kuidas kontrollida niivõrd imelikku käitumist. Võrdluseks: kui meie riigisiseselt keegi poliitik või ametnik (keskpangal meil polegi suurt rolli) niivõrd avalikult kaitseks kellegi huvisid, mis ei lähe kokku tema otseste töökohustustega, siis ta satuks kindlasti KAPO huvi alla. Midagi sellist peaks ka Euroopa tasandil olema.

Nädala lingid:
Likviidusuabi The Economistis
Marketwatch: Soome pani oma jalad maha

Video neil teemadel. Nigel Farage'i esinemine Euroopa Parlamendis