Pangandusliidust

Järgnevaid mõtteid ei tohiks tõlgendada pangandusliidu kohta igas olukorras ja igasugustel tingimustel käivateks. Pigem on need mõtted, mis praegu rutuga tehtud uue liidu kohta pähe tulevad.

Ei pea olema suur geenius, et näha motivatsiooni, miks selle asja kallale praeguses võlakriisis suure hooga asuti. Liiga läbinähtav on soov võlaprobleeme Euroopa Keskpanga abil lahendada (tegelikult vaid edasi lükata).
Kui võlakriis ägenes mõned aastad tagasi, siis oli valiku hetk, mil oleks olnud mõistlik see probleem jätta võlgnike ja võlausaldajate probleemiks. Poliitikud valisid aga teise tee: üleolevalt deklareeriti, et riiklike vahenditega lahendatakse olukord. Juba siis oli selge (seda näitas algkooli aritmeetika), et maksurahast selleks ei jätku. Lisaks arusaamisele, et maksurahast ei jätku, on poliitikutele hakanud kohale jõudma ka valijate pahameel selle tegevuse osas. Selles olukorras tulidki saatanlikud itaallased Merkelit veenma ideega asja "lihtsamalt" lahendada. Meedias oli info kiirete kokkusaamiste kohta. Peale neid hakkas Merkel kalduma Bundesbanki ja Euroopa Keskpanga vaidlustes viimase poole. Kas Saksamaa kantsler tõesti "Fausti" pole lugenud?
Mida siis pakuti?
Võimalust aidata võlgnikke põhjatust keskpanga rahakotist. Keskpank hoiab oma rahaga "vee peal" lõunamaade kommertspanku, mis siis omakorda riikide võlakirju ostavad. Näiliselt (pigem otseselt) siin kannatanuid pole - maksuraha jääb vähemalt algul eelarvetesse alles ja poliitikud võivad valimistel edukalt osaleda. Rahvas ei taju, et selline koorem on iseenesest sama nagu maksude tõstmine, kuid laieneb veel ka juba kogutud säästudele, pensionitele, igasugustele riiklikele toetustele ja finantseeringutele jne. Tänu sellele on võimul olevatel poliitikutel võimalus veel vähemalt järgmistel valimistel edukas olla.
Selleks, et muuta põhjendatuks nende kommertspankade toetamist Euroopa Keskpanga poolt, viiakse nad selle kontrolli alla. Aga äkki muudab pankade keskne kontroll need usaldusväärsemaks?  Siin kipun olema skeptiline: kui liita ebaefektiivne süsteem ja natuke efektiivsem süsteem ning lisada hunnik bürokraatiat, siis on loodava süsteemi kvaliteet heal juhul maksimaalselt sama eelneva nõrgema süsteemiga.  Kuidas aga töötas lõunamaade pangandusjärelevalve Euroopa Keskpanga eelneva suure rahasüsti (LTRO) ajal võisime lugeda meediast: kommertspanku sisuliselt sunniti ostma pea pankrotis olevate riikide võlakirju. Nii et kui enne saadi survestada Kreeka, Itaalia ja teiste riikide panku, siis nüüd laieneb see näiteks ka Saksamaa pankadele.
Aga äkki aitab selline "geniaalne" skeem võlakriisi lahendada?
Selle väite uskumiseks peab olema vaimselt päris piiratud. Selliste sammudega viiakse laenuandjate ja -võtjate probleem  ka Euroopa Keskpanga probleemiks. Euroopa Keskpanga all ei tule siin aga mõista enam mitte konkreetset asutust, vaid kõiki, kel ükski euro taskus on või selles sissetulekuid omavad.
Kui Eestis on viimasel ajal skandaaliks Kredeksi kahjumi muutumine rahaks kellegi taskus, siis Euroopa tasandil saab neid mänge palju suuremalt mängida - seal on Kredeksi asemel Euroopa Keskpank.