17. kuni 23. oktoober
Eelmise nädala lõpus oli G-20 kokkusaamine. Oli pikk jutt, kuid mitte otsuseid ja plaane. Jäi tunne, et maailma teised riigid oleks nõus tulema Euroopale rahaliselt appi, kui see midagi lõpuks tegema hakkaks. Surve Euroopa nii suurimatele võlgnikele kui ka suurematele riikidele oli suur.
Esmaspäeval ütles Merkel, et nädalalõpu Euroopa riigijuhtide kokkusaamisele ei maksa panna suuri lootusi. Järgnevatel päevadel püüti seda ütlust (põhiliselt Prantsusmaa suunalt) pehmendada ja ümber lükata. Turud olid (peamiselt USA-st tulnud heade uudiste tõttu) lahenduse tuleku suhtes optimistlikud.
Neljapäeval käib läbi uudis, et pangad vajavad omakapitali tõstmist vaid ca 100 miljardi jagu, eelnevalt on näiteks IMF käinud välja hinnangu ca 200 miljardit eurot. Samal päeval ka "Troika" seisukoht, et Kreeka võlg pole jätkusuutlik - Euroopa ja maailma rahandusgeeniustel läks pea poolteist aastat aega, et saada aru ilmselgest.
Nädala lõpus, hoolimata mitmete romaani härrasmeeste suurtele lubadustele, lahendust välja ei tulnud, seda lubati järgmiseks kolmapäevaks. Soome Arvopaperi ütleb selle kohta tabavalt, parafraseerides teadet: "Saame aru, et olukord on eriti raske. Oleme kokku leppinud, et meil peab olema plaan selle kohta, et korraldame uue kokkusaamise, millel otsustame, et peab olema plaan selle kohta, et probleemid tuleb lahendada väga ruttu."
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar