23. kuni 29. jaanuar 2012
Nädal algas, täitmata olid poliitikute lubadused Kreeka laenuleppe asjus.
Mitmetes analüüsides jooksis läbi, et kokkuleppe sõlmimise üheks suureks takistajaks on EKP Kreeka võlakirjadesse paigutatud raha. Paljud juristid väidavad, et selle mahakirjutamine oleks euroala riigi rahaline toetamine, mis on regulatsioonidega keelatud. Samas on ka selge, et EKP ei ole finantsiliselt nii tugev, et selliseid mahakirjutamisi endale lubada. Kui nii palju raha kantaks maha juba Kreekas, mis siis võib juhtuda Itaalias? Kas EKP muutub ise maksejõuetuks.
Samas võib aru saada erainvestorite positsioonist läbirääkimistel - miks peavad nemad nii palju maha kirjutama, kui teised laenuandjad seda ei tee?
Juba kuid tagasi oli olemas võimalik riskise "mängu" mehhanism: oleks pidanud ostma turult suure koguse võlakirju (hind oli ca 1/3 selle nimiväärtusest), sama koguse peale oleks pidanud ostma ka CDS-e (võlakindlustus). Siis oleks võinud hakata ajama kindlat joont, et Kreeka oleks pidanud need võlakirjad 100% kinni maksma, kokkuleppele poleks läinud. Mingis olukorras oleks tehtud ilmselt erandleping ja võlg kogu leppe huvides ühele investorile salaja ka kinni makstud. Kui seda poleks tehtud, siis oleks pidanud asja kohtusse viima, nii et lõpuks oleks CDS-d rakendunud. Matemaatiline võit mõlemal juhul üle 100%. See skeem ei ole eriline geniaalsus, ei saa välistada, et seda ka rakendati.
Nädala lõpupoole tulid uued uudised võlaleppe sõlmimiselt. Saksamaa hakkas ajama joont, et uue raha eraldamisel peaks EL saama kontrolli (või vähemalt vetoõiguse) Kreeka eelarve osas. Nädala lõpus jõudis Kreeka teha selle peale avaldusi, et see ei ole mõeldav. Kas sellega lõpebki Kreeka abistamine teiste euroriikide poolt?
NÄDALA VIITED:
Talouselämä: Tipp-professor: LTRO on vale, süvendab vaid probleemi.
Reuters: Saksamaa tahab kontrollida Kreeka eelarvet
Guardian: Kreeka tõrjub Euroopa kontrolli oma eelarve üle.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar