30. jaanuar kuni 5. veebruar 2012
Eelmise nädala lõpul käis Saksamaa välja nõudmise, et EL saaks kontrolli Kreeka eelarve üle. Kreeka regeeris sellele väga ägedalt, Saksamaa on hiljem selle koha pealt vait olnud.
Kreeka on oma halvast olukorrast hoolimata saavutanud poliitiliselt nõudja rolli. Nõutakse raha juurde, ähvardatakse, nõutakse ka EKP poolt nõuete mahakirjutamist. Selliseid sõnavõtte on nii valitsuse seest, kui ka Õigeuskliku kiriku juhtide poolt.
Euoopa juhtidel hakkab vähehaaval küllalt saama sellest, et lubadusi ei täideta ja pidevalt raha juurde nõutakse.
Nädala lõpul kirjutas Reuters, et võlgade mahakandmise kokkuleppe sõlmimise takistuseks on see, et selle kokkuleppe eelduseks oleks uue Euroopa lisaraha saamise kokkuleppimine, kuid see ei toimu enne, kui Kreeka poliitikud on jõudnud kokkuleppele kokkuhoiumeetmetes.
Paneb imestama see Euroopa poliitikute pimedus: mingi aeg antakse raha ja lepitakse kokku järgnevas tegevuses. Kui on käes juba järgmise rahasumma üle otsustamise eelõhtu, siis ollakse olukorras, milles Kreeka pole midagi teinud. Algab "lehmakauplemine" Kreeka sees ja teiste riikide poliitikutega. Seda kauplemist saadavad pidevad Kreeka-poolsed ähvardused ja nõudmised. Kui jõutakse mingilegi sõnade tasemel kokkuleppele, antakse raha ja kõik venib edasi kuni järgmise rahasumma eraldamisele.
Kuidagi mõistlikum oleks variant: kui on uue lisaraha vajadus, siis hinnatakse vahepeal tehtud reforme ja kui need on olnud piisavad, siis antakse raha. Muul juhul jääks raha lihtsalt andmata. Ähvardusele pankrotti minna ja raha mitte maksta peaks vastama kokkuleppega, et oma võlgu mittemaksva riigiga lõpetataks igasugune majanduslik läbikäimine. Läänes on levinud ju seisukoht, et terroristidega läbi ei räägita.
NÄDALA VIITED:
BI: Kes oleksid kaotajad Kreeka pankroti korral.
REUTERS: Euroopa võla, eelarve ja tööpuuduse kaart
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar