11 mai 2012

Võlakriis 18. nädalal

30. aprill kuni 6. mai 2012

Nädala algul teeb Bloomberg ülevaate lähenevatest Kreeka valimistest: pimedalegi on näha, et populaarsed on loosungid, mille järgi kokkuhoid on pahade Euroopa pankade ülekohus vaesele Kreekale. Loomulikult saab kõiges süüdistada veel immigrante jne.

Nädala jooksul tõuseb üles järjest rohkem Hispaania probleem: börs kukub, olles juba viimaste paljude aastate madalamail tasemel, võlakirjad kipuvad odavnema, pangad on tõenäoliselt täis halbu kinnisvara- ja riigilaene. E24 kirjutab, et Hispaania on tegemas halbade laenude panka.

CNBC kirjutab, et Hispaanial oleks mõistlikum restruktureerida laenud kohe, mitte oodata pikka aega ja kannatada majanduse langemist.

E24 kirjutab: Eelarvereeglid lahjenevad. Selle eelarvereeglite lõdvendamise taga on loogika, justnagu aitaks lõdvem rahanduspoliitika majandusel areneda ja muudaks võlakoorma väiksemaks. Sellise lähenemise poolt ja vastu on mitmeid majandusteooriaid, kuid pika jutu asemel lükkab selle lähenemise ümber USA viimaste aastate kogemus: väga lõtv rahapoliitika ei ole suutnud majandust tõusule pöörata, pigem on takistuseks rahanduslik ebakindlus, ettevõtted istuvad "rahahunnikute" otsas ja ei julge investeerida (vähemalt USA-sse mitte). Selleks, et riik saaks kriisis investeerida ja sellega majandust turgutada, peaks ta parematel aegadel raha kõrvale panema (kuidas oleks see võimalik praeguse demokraatliku süsteemi ja olemasoleva inimeste teadlikkusega?). Kahjuks suutsid pea kõik Euroopa riigid ennast juba parematel aegadel jätkusuutmatu võlatasemeni "täis laenata".  Kui mingi poliitik ütleb, et praegu peaks Euroopas majanduse stimuleerimiseks rohkem kulutama, siis võiks ta ka öelda, kust see raha võetakse. Rahatrükki ärgu pakkugu, sest see on sisuliselt võrdne sääste kogunud inimeste varanduse röövimisega.
Tegelikult on selle säästmise kahjulikkuse jutu taga valitsuste suutmatus sellega hakkama saada (ja sellega enda poolt antud lubadusi täita). Midagi sarnast nagu rebase ja viinamarjadega ...

Nädala viimastel tundidel tulid uudised Kreekast ja Prantsusmaalt, et valimistel on võitnud senisest võlaprobleemide lahendamist püüdvast poliitikast erinevat lähenemist propageerivad poliitilised jõud. Seni oli riigijuhtide (sh. ka Eesti) retoorika, et kindlasti peavad hädas riigid (sh. Kreeka) kinni kokku lepitust.
Kas nüüd on saabumas valitsejatele tõe hetk ja saadakse aru, et tee, mida mööda paar viimast aastat on mindud, on vale? Me oleme öelnud seda juba ammu.

NÄDALA VIITED:
FT blogi: Reaktsioonid Euroopa valimistele

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar