14. kuni 20. mail 2012
Nädala algul juhtus siis see, mida juba ammu oli oodata: Kreeka maksis neile võlausaldajatele, kes ei nõustunud kokkuleppele minema, võla tagasi täies ulatuses. Talouselämä kirjutas. Need nõuded olid ilmselt suures osas võlakirjades, mis ei allunud Kreeka seadustele ja olid seega kättesaamatud seadusemuudatustele. See, et mingi selline asi tuleb, oli oodatav juba algusest. Asi on iseenesest ebameeldiv: esiteks tunnevad paljud oma nõuetest osaliselt loobunud ennast petetuna, teiseks makstakse need võlad euroriikide ja IMF-i raha arvel. Loomulikult ei muuda selline asi tulevikus võla vähendamise kokkulepetele jõudmist kergemaks.
Kreeka euroalas püsimine on jätkuvalt aktuaalne. Saksa ja Prantsusmaa lubavad Kreekale lisaraha, kui Kreeka euroalas püsiks. Selle kohta tahaks küsida: MIDA? Selge on, et suured euroala riigid on ennast järjest rohkem nende probleemide sisse mässinud. Palju abi saanud riigi euroalast lahkumine muudab veelgi vähemtõenäolisemaks maksumaksja raha, mis sinna maetud on, tagasisaamise. Väga valus oleks see olukord ka EKP-le. Suur osa Kreeka pankadele antud laenudest tuleks maha kanda. Draghi võttis ka sõna, olles vastu Kreeka lahkumisele euroalast.
Probleemides on Hispaania. Neljapäeval vähendas Moody's 16 Hispaania panga reitinguid. Ka CNBC sellest. Esmaspäeval oli just vähendatud Itaalia pankade reitinguid.
CNBC kirjutas ka jutu: Kreeka kontrollitud lahkumine euroalast on võimatu.
Reedel kirjutas Talouselämä, kuidas üks investor sai Kreeka võlapaberite eest 400 miljonit. Artiklis pole juttu, kui kallilt need võlakirjad osteti, kuid põhimõtteliselt oli võimalik 100% kasumit poole aasta eest.
Hädas on jätkuvalt ka Hispaania. Eelarve puudujääk täpsustati 8,9%-ni (eelnev 8,5%). Reutersi järgi käib "pangajooks" ka Hispaanias.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar