7. kuni 13. mai 2012
Nagu oligi arvata, reageerisid maailma finantsturud väga valulikult nädalalõpu valimistulemustele. Turud, ja seda põhjusega, ei usalda valitud poliitikuid. FT kirjutas. Seal jutus on kõike kokku võttev Roubini tsitaat: "Kreekat ei ole võimalik valitseda olukorras, kus 66% hääli saadi ühelt poolt euro kasutuse poolt, kuid teisalt säästuprogrammi vastu. Tulevad uued valimised."
REUTERS kirjutas: "Prantsusmaa ja Kreeka valijad lükkasid tagasi säästmise."
Teine sel nädalal rohkem tähelepanu all olnud teema oli Hispaania. Kuigi sealsed poliitikud seda igati tagasi ajavad, on sealsed pangad kinnisvarakriisi järgselt halvas olukorras. Pidev EKP-lt võla võtmine ja oma maksevõimetutele valitsustele selle edasi laenamine ei tee nende olukorda kuidagi paremaks.
Tegelikult on natukenegi pikemas perspektiivis (Euroopale) olulisem Hollande'i valimine Prantsusmaa presidendiks. Prantslastele on vasakpoolsus juba ammu meeldinud, minu, nagu ka paljude teiste, jaoks oli ka Sarkozy rohkem kommunist kui parempoolne. FT kirjutab samas lootusest, et Hollande'st võib saada City toetaja, seda hoolimata valimiseelsest pangandusevastasest retoorikast.
Ka Soomes üritatakse panganduse laenuandmist kontrollida ja pankasid distsiplineerida.
Juba teisipäeval kirjutas Talouselämä, et Kreeka valitsusläbirääkimised on ummikus. Komapäevaks on sellest jõutud juttudeni Kreeka eurotsoonist lahkumisest. Bloomberg kirjutab.
Neljapäeval on CNBC-s pikk jutt Kreeka valimiste suurtegijast Alexis Tsiprasest.
Talouselämä kirjutab, et Kreeka maksutulud vähenesid valimiste järel 28% - ka seda suudetakse mõõta.
Kaob ka see, mis maksudistsipliinist veel olemas oli.
Talouselämä kirjutas, et Hispaania pankades võib olla 100 miljardi eurone "must auk". Neljapäeval tuli välja S&P raport, mis ütles, et kogu maailmas on 46 triljoni dollarine "võlapohmell". See on siis summa, mis sisaldab lisaks refinantseerimisele ka uute laenude mahtude vajadusi ettevõtetele. Olukorras, mil pangandus riikide võlgadega kõvasti kannatada saab, saab see raske olema.
Reedel tuli uudis, et Euroopa Komisjon survestab Hispaaniat ja Prantsusmaad kokku hoidma. Tegelikult ongi see üldise majanduse stabiilsuse seisukohast palju olulisem, kui Kreeka saatus.
Reedel kirjutas Talouselämä: Kreeka asepeaminister: me vajume kontrollimatusse pankrotti.
Pühapäeval ilmus Financial Timesis kirjutis :"Eurotsoon Kui Kreeka lahkub ..."
80% kreeklastest tahavad jääda küll eurot kasutama, kuid ei olda nõus vajalike kokkuhoiusammudega. Eurotsoon ametnikud tegelevad "Grexit'i" võimaluse analüüsimisega. Imelik, et selline võimalus (tegelikult on see algusest peale selge olnud - kui ei suudeta kulutusi nominaalsummades vähendada, siis on ainuke tee oma valuuta) alles nüüd poliitikute teadvusse jõuab. Täiesti loomulikult tooks selline samm šoki pangandusele - keegi ei tahaks oma raha euro asemel jätta drahmidesse, eriti kui on teada, et drahmide kasutuselevõtu ainuke põhjus on võimalus neid kontrollimatult juurde trükkida. Loomulikult mõeldakse sel hetkel Kreekast edasi ja tõmmatakse raha välja ka teiste ääreriikide pankadest. Kuhu siis raha Euroopas minna saab? Saksamaa ja Šveits.
Mitte veel nii kaua rääkisid ka meie poliitikud, et riigi euroalast lahkumine ja teistele riikidele, IMF-le ja EKP-le maksmata jätmine pole võimalik. Kahjuks on need kõik väga võimalikud ja reaalselt lähitulevikus tekkida võivad sündmused. Kas praegusel hetkel julgeks veel mõni meie poliitik kinnitada, et Kreeka täidab oma lubadusi.
Eurotsooni probleemid ei lõppe Kreeka lahkumisega - algsed probleemid (üle teenimise kulutamine, panganduse stabiilsust tagava mehhanismi puudumine) on üleval ikkagi. Paljude riikide poliitikute retoorikas on kokkuhoid midagi teiste poolt peale surutut, viimasel ajal on poliitikud arendanud välja uue "majandusteooria", mille järgi kõigis probleemides on süüdi kokkuhoid. Mõte siis, et kui Saksamaa ei keelaks, saaksime lõpmatult kulutada ja külluses elada.
Pühapäeva õhtul krjutab vist ainsana maailmas Postimees positiivsest uudisest: Kreekas lepiti kokku võimukoalitsioonis.
NÄDALA VIITED:
EPL: ESM Riigikohtus Teder peab ESM-i kolonialismiks.
Talouselämä: Ka Itaalia poleks ausalt euroalasse saanud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar