23. kuni 29. aprill 2012
Nädal algab jätkuvalt halbade uudistega eurotsooni kohta. Kauppalehti kirjutab, et euroala riikide võlatase tegi eelmisel aastal uue rekordi. Kui poliitikute "reformid" tulemust annaks, siis see number peaks vähenema. See tase ei ole jätkusuutlik ja seda võlga ei suudeta teenindada. Milliseid kannatusi poliitikud rahvale veel soovivad, enne kui võlataset vähendama hakatakse?
Delfi avaldas Andres Arraku tagasivaatava arvamusloo meie kriisiaja eelarve tegemisest.
Talouselämä kirjutab, et Kreeka majandus langeb see aasta oodatust enam. Siis 5 protsenti eelnevalt arvatud 4,5% asemel. Seda ei saa viimasel ajal enam kuidagi uudiseks pidada. Samas, poliitikud seletasid ju kogu aeg, et kui võlad saaks restruktureeritud, siis saabuks Kreekasse õnneaeg. Mõtlevad inimesed, meie seejuures, on pidevalt soovitanud võlakriisile teistsugust lähenemist - muude riikide maksumaksja raha raiskamine ei muuda Kreeka majandust konkurentsivõimelisemaks. Rääkimata juba kogu Euroopa majandusest.
Päev hiljem, nagu eelneva väite tõestuseks, kirjutab sama TE: Kreeka soovib võlausaldajatelt säästuprogrammi ajakava edasilükkamist.
Reitinguagentuurid ütlevad aga sellele kõigele oma seisukoha: S&P alandas Hispaania reitingut. Lisaks eelarveprobleemidele (põhiliselt omavalitsused) nähakse suurt tõenäosust vajadusele pankasid päästa, milleks Hispaanial endal loomulikult raha pole. Nagu ka muud võlglased eitab ka Hispaania kõiki neid riske. Hispaania reitingu langetamisest kirjutas artikli ka NYT.
FT blogis on jutt Hispaania ja EL kokkuhoiu vs. majanduskasvu vaidlusest. S&P on toonud välja 2 ideed: kesksed võlakirjad ja otsese pangatoe mehhanismi (mitte siis konkreetse riigi poolt oma pankade päästmine, vaid üleeuroopaline), mida Euroopa (siis Saksamaa) on seni eitanud. Meie arvamusel oleks need mõlemad mehhanismid teostatavad nii, et nad ei muutuks maksumaksjale kuluks ja viiks olukorda stabiliseerumise suunas. Pankadest on juttu meie FB foorumis, eurovõlakirjadest.
Arvopaperi kirjutab nädala lõpuks, et "EKP on põlvili" - lõdva rahapoliitikaga saadi vaid väga lühiajalist mõju, kuid majanduse arengut pole see vähemalgi määral toetanud. Pangad on võtnud vaid rohkem riske lõunariikide võlakirjadega. Sama leht kirjutab ka, et Itaalia võlaoksjon möödus edukalt. Kas saab edukaks pidada, et intress tõusis 5,57%-lt 5,84%-ni, on iseasi. Võib vaid öelda: "Hea, et niigi läks!"
Nädala lõpus suured meeleavaldused Hispaanias säästude vastu. Helsingin Sanomates jutt. Ka endal tekitab küsimusi säästude rõhu haridusele ja tevishoiule panemine. Siit tekib paralleel ka meiega, kus tundub, et raha haridusele lubatakse, kui igal pool mujal asjad korras oleks. Samas just sealt peaks tulema majanduslik areng.
Kauppalehti lõpetab nädala karmimalt: "Järgmisel nädalal võib katkeda euro elulõng." Neljapäeval peab EKP võtma seisukoha baasintressi osas, ilmselt sisaldab avaldus arvamust ka võlaprobleemi suhtes. Nädala lõpus on valimised Kreekas ja Prantsusmaal, mis mõlemad tõotavad lõppeda riikide majandusseisu jaoks halva tulemusega.
NÄDALA VIITED:
Pragmatic Capitalism: Saksamaa erinevus muust Euroopast majanduse taandumises oli soovunelm
Reutersi Video: BRIC tahab uut kullastandardil valuutat
Bloomberg: "Merkeli mees" Weidmann
Pragmatic Capitalism graafikud: Hispaania töötuse olukord on hullem kui USA-s Suure Depressiooni ajal.
FT eurokriisi blogi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar