19. märts kuni 25. märts 2011
Vahepealne nädal on nii kiiresti möödunud, et selle nädala kirjutis jäi hiljaks. Et tulevikus oleks ikkagi võimalik näha, mis teemad üleval olid, püüan nädala jutu veel tagantjärele kirja panna.
Nädal algas sellega, et oksjonil püüti välja selgitada, palju siis ikkagi Kreeka võlakirjade omanikud kaotasid, et sellest tulenevalt panna paika, palju CDS-de eest raha välja makstakse. Makstakse ca 78% nimiväärtusest, jutt sellest WSJ-s.
Kirjutis CNBC-s: Moraalne laostumine Kreeka asjas. Tuuakse välja õige mõte, et Kreeka laenud oleks pidanud restruktureerima juba 2 aastat tagasi.
Nädala keskel tõusis (põhiliselt sakslastest EKP juhtkonna liikmete poolt) üles teema, et Euroopa Keskpanga poolt LTRO raames välja antud raha on destabiliseerimas euroala hinnastabiilsust. On üleskutsed LTRO tagasipööramisest. Imelik (ja ka kahju), et mõistuse hääl jõuab Euroopas kohale alles nii hilja. Tegelikult on selliste toimingute tagasipööramine väga raske. Ise ei usu sellesse, et siin praegu midagi tagasi pöörata annab. Väga raske on selle programmi lõpetamine isegi praeguseks lubatud 3 aasta pärast - nii suur likviidsuse vähendamine (eriti põhiliselt seda laenu võtnud pankade seas, mis on halvemas majanduslikus seisus, ja mis investeerivad selliste riikide võlakirjadesse, kuhu investeerima üldse ei peaks) toob kaasa suuri tagasilööke. Selle programmi lõpetamise peale oleks pidanud mõtlema juba selle alustamisel (näiteks andma laenu eri intressiga eri ajalise pikkusega, et vältida kõikide laenude ühel ajal lõppemist). Kahjuks itaallasest EKP juht mõtles vaid likviidsuse juurdepumpamisest ja selle abil lõunariikidele raha kättesaadavamaks tegemisest.
Hetkel on nende laenude tagatised veel mingi väärtusega. Kui nende võlakirjade väärtused langevad, siis on EKP-s tagatiseks suur hulk võlakirju, mille väärtus ei kata nende tagatisel välja antud laenusid. Seda, kuidas Kreeka järglastel läheb, ei tea me veel ette - igal juhul on EKP ennast sidunud väga ebameeldivasse olukorda.
Tuliselt on üleval vaidlus stabiilsusfondide suuruse üle: nagu alati nõuavad romaani riigid rohkem raha ja sakslased (ja muud kokkuhoidlikumad) on sellele vastu. Siiamaani on Saksamaa enamuses sellistes vaidlustes lõpuks järele andnud.
NÄDALA VIITED:
Iltalehti: Euroopa suurim relvasostja on olnud Kreeka
Kauppalehti: Kreeka vajab kolmandat abipaketti
FT: Kas IMF eeldab juba Kreeka läbikukkumist? Sisaldab ka linki 231-lehelisele raportile.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar