Võlakriis 16. nädalal

16. kuni 22. aprillil 2012

Nädal algab, tähelepanu ikkagi Lõuna-Euroopa riikide peal. CNBC kirjutab, et "Monti sära on tuhmumas": kui Itaalia sai eelmisel sügisel uue peaministri, siis kiideti teda taevani, ei usutud, et ta saaks midagi valesti teha või millegagi mitte hakkama saada; nüüd on ta reformid aeglustunud, osalt ka seetõttu, et pea kõik on nende vastu. Artiklis viidatakse veel majandusteadlastele, kes soovitavad praegu mitte kokku hoida, vaid kulutustega arengut luua. Huvitav, mida nad kulutada tahavad?
Turud reageerivad sellele muidugi võlakirjade hindade langusega (tootluse tõusuga).
Hispaania võlakirjade tootlus käis jälle üle 6%. Hispaania riigivõla CDS-d (kindlustus) hind käis ära rekordkõrgusel. CNBC kirjutab, et EKP ei soovi neid võlakirju osta, kuna mida suurem osa neist on keskpanga omanduses, seda suurem kaotus ähvardab erainvestoreid. See loogika lähtub eeldusest, et keskpank võlakirjade mahakandmisel ei kannata. Olukorras, kus suur osa LTRO-st läks Lõuna-Euroopa pankadele, keskpank on ostnud nende riikide võlakirju, mille hind ei saa ostuhinna tasemele jääda, on keskpank pannud ennast täiesti ebamõistliku riski alla ja pole mõtet eeldada, et keskpank laenu restruktureerimise käigus ei kaota. Ma ei saa jätta kordamata - rahva rahaga ei tohi selliseid tobedusi teha.
Talouselämä kirjutab artiklis "Päikeserandade sotsialism võib Hispaaniale kalliks maksma minna", et kuna omavalitsused ei saa ise oma kulude kontrollimisega hakkama võib keskvalitsus nende autonoomiat juba lähiajal piirata.
Bloomberg kirjutab teisipäeval, et Euroopa aktsiad tõusid, kuna Hispaania võlakirjamüük oli positiivne. See uudis käis nädala jooksul meediast kahel puhul läbi: jutt oli, et võlakirjaoksjon oli edukas (oli jah, sest võlakirjad müüdi maha), samas numbrid näitavad võlakirjade meeletut odavnemist: teisipäeval oli 12-kuuliste tootlus 2,623% eelmise korra 1,418% vastu ning 18-kuulistel 3,11% eelmise korra 1.71% vastu. Minu arvutus ütleb, et viimaste intressitõus 20. märtsi oksjoniga võrreldes üle 80% - kuidas saab keegi seda heaks või edukaks nimetada. Pigem näitavad sellised numbrid, et midagi halba on tulemas.
Järgmisel päeval, kolmapäeval, kirjutab soomlaste Arvopaperi, et "EKP-l ei ole muud võimalust, kui toetada ostudega Hispaania võlakirju".
Talouselämä kirjutab:
"See on juba tüüpiline Europpa võlakriisis, et esmalt mingi maa lubab tugeva kokkuhoiuga eelarve puudujäägi kontrolli alla saada. Siis, natuke hiljem, hakatakse lubadustest loobuma.
..."
Itaalia lükkab edasi oma eelarve tasakaalustamise tähtaegu. Õnnetuseks on ka Soome peaminister suutnud kusagil öelda, et Itaalia teeb õigeid asju - nüüd on meedia tal kallal.
Itaalia oma esialgsetest plaanidest loobumisest kirjutab ka CNBC ja meie E24.
Eestikeelne pealkiri oleks olnud vist küll parem: "Itaalia tõstab käed ja annab alla!" Mida tähendab praeguses olukorras, et lükkame tähtaegu paar aastat edasi - see tähendab, et loobume tegevusest ja loodame, et teiste riikide ja jumala abiga jääme ellu. Jumal pidi teadupärast aitama neid, kes ka ise ennast aitavad. Teised Euroopa riigid nii targad pole, kuid ka nende rahakott ei kannata Itaalia päästmist välja.
Ega õnnetused tule ühekaupa - ka Portugal ei ole enam kindel, et suudab 2013 aastal rahaturgudele tagasi tulla.
Neljapäeval "õnnestub" Hispaanial juba teisel võlakirjaoksjonil nädala jooksul märgatavalt kõrgemat intressi maksta. 10-aastatse võlakirjade intress tõusis 5,403%-lt 5,74%-le. 2-aastastel 2,069%-lt 3,46%-le.
Reedel tuleb aga uudis, et poliitikud on saanud IMF-i kriisifondi juba 430 miljardit dollarit. Kuidagi tundub, et poliitikud elavad teises maailmas ja tegelevad teiste asjadega - äkki oleks parem, kui nad kõik pensionile läheks, siis jääks raskustes riikidel vähemalt osa raha vabaks laenude tagasimaksmiseks.


NÄDALA VIITED:
Talouselämä: Kaks graafikut - Lõuna-Euroopa tööpuudus ja majanduskasv enne ja pärast euroga liitumist
BI: Hispaania pankade "halbade laenude" graafik