26. märts kuni 1. aprill 2012
Nädala algul ütles Itaalia peaminister Mario Monti, et Hispaania võib sütitada uuesti võlakriisi. Imelik avaldus Itaalia peaministrilt, nende huvi peaks olema hetkel rääkida, et asi on korras ja stabiilne. On ju selge, et EKP rahasüsti mõjude kadumisel läheb võlakirjaturul seis halvemaks. Ilmselt leidis Itaalia peaminister, et nii saab survestada teiste Euroopa riikide juhte abifonde suurendama. Samast artiklist võib lugeda, et Saksamaa juhtkond on juba loobunud vastuseisust ideele kahte fondi korraga töös hoida.
Samal ajal, kui romaani riigid püüavad mõjutada päästefondide mahtusid suurenemise suunas, on Kreeka endiselt hädas oma võlakirjade vahetusega. Probleemi põhjuseks on, et kõik võlakirjad ei ole reguleeritud Kreeka seadustega, seega ei saa nad tagantjärele võlakirjade tingimusi muuta ja võlakirjade omanikke survestada. Võimalikud kohtuvaidlused võlakirjade omanikega võivad tähendada seda, et Kreeka ei saa tulla tagasi võlaturgudelt laenama, samuti on IMF-l piirangud sellistes vaidlustes olevatele riikidele laenamisega.
Nädala sees käivad kõvad spekulatsioonid päästefondide mahtude üle. Saksamaa on oma algsest jäigast hoiakust loobunud.
Reedene, rahandusministrite kohtumise, päev algab uudisega, et Saksa keskpank ei aktsepteeri enam tagatisena raskustes olevate riikide võlakirju. Ühelt poolt on see mõistlik samm, samas ei aktsepteerita vaid nende riikide, mis on juba abi saanud, võlakirju. Mis saab aga tagatiseks antud võlakirjadest, mille puhul probleemid on tekkimas? Äkki oleks mõistlik kehtestada valem, millega tagatis arvestataks koefitsendiga, mille leidmisel arvestataks riigi võlgnevust ja eelarve puudujääki. Selle (siis tagatiseks võtmiseks keeldumise) õiguse andis EKP. Kuidagi imelik on, et EKP annab selliseid õigusi. Kes on omanik - kas riikide pangad või EKP? Sama tuleks välja, kui suvaline aktsiaselts hakkaks oma aktsionäridele tegutsemise reegleid ette kirjutama.
Reedel oli Talouselämäs graafik, milles on näidatud seos näitajate moonutamise ja võlakindlustuse väärtpaberite CDS-de hinna vahel eri riikidele.
Samal päeval räägib Kreeka peaminister, et võib-olla on vaja ka kolmandat päästepaketti.
Rahandusministrite otsusel saab päästefondide mahuks 700 miljardit eurot. Sellest 500 miljardit on ESM-i maht ja 200 EFSF-i raames välja antud laenud.
Juba pühapäeval kirjutab Talouselämä, et EKP päästeprogramm hakab ununema ja Itaalia vajub jälle.
NÄDALA VIITED:
REUTERS: Eri riikide rahandusministrite seisukohad enne kohtumist
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar